Kadrioru penthouse-korter leidis viimaks omaniku

Kinnisvaraärimees Sulev Kodu püstitas neli aastat tagasi Kadriorgu aadressile Terase 16 korterelamu. Selle ülakorrusele rajati eriti edev ligi 200-ruutmeetrine penthouse-korter, millel neli rõdu miljonivaatega kõikidesse suundadesse. Korterit üritati müüa umbes poole miljoni euroga, kuid edutult. Hind langes ajapikku, kuid ostjat ikka ei leitud. Nii seisis korter aastaid tühjana. Kuni alles mõned kuud tagasi soetas uhke elamise lõpuks ettevõtja Roman Reiner-Latõšev, kes on geotehniliste insenertöödega tegeleva firma Uretek Baltic juhatuse liige ning osanik.

SDE ja EKRE tüli on riivamisi ka Pätsi-etenduses

Viinistul esietenduva Konstantin Pätsi elu rasketest otsustest jutustava „Kostja ja hiiglase“ mitmetasandilisse etendusse on sisse kirjutatud ka EKRE ja SDE vastasseis. Paralleelselt tänapäevas ja 1930ndate Eestis toimuva tüki kujundid ning dialoogid puudutavad valusalt iga eestlast, aga kuidagi ei saa osutada, et lavastaja sekkus meelega Eesti (sise)poliitikasse. Venemaalt kutsutud lavastaja Aleksander Ogarev ei taha SDE ja EKRE tülile õli tulle valada, sest ta ei tea sellest midagi, küll aga möönab sõnas ja teos, et paljud venelased sulgevad siiani silmad ega tunnista, kuidas 1940ndatel käituti eestlastega halvasti.

EKRE Bannoniga veel kohtunud pole

Eelmisel nädalal tuuritas Londoni ja Brüsseli vahet Donald Trumpi endine strateegianõunik Steve Bannon (pildil). Kriitikute seas „kurja geeniuse“ maine saanud Bannon kohtus paljude Euroopa parempopulistlike erakondade juhtfiguuridega. Intervjuudes rääkis Bannon, et kavatseb luua üle-euroopalise parempoolse mõttekoja, mille kaudu nii nõu kui ka jõuga (rahaga) toetada parempopulistlikke parteisid Euroopa riikides, muu hulgas soodustada ka nende koostööd. Avapauk peaks tulema järgmise aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias. Ekspress küsis EKRElt, kas ka nemad on Bannoni algatuselt juba kutse saanud. Ei, EKRE esindajad ei ole Bannoniga kohtunud, ütles Jaak Madison, ent lisas: „Koostööd aga automaatselt ei välista.“

Välismaalased tunglevad Eestisse õppima, et mõista Venemaad

Tartu Ülikoolis on magistriõppekava Euroopa Liidu - Venemaa uuringud, kuhu võeti sel aastal suure huvi tõttu vastu seitse tudengit rohkem (22), kui ette nähtud. Avalduste esitamise keskkonnas SAIS ükski „kandidaat nime ei avalikusta“. Põhjus on lihtne: enamik kandidaate on välismaalased, kes kandideerivad hoopis teise süsteemi kaudu, seega ei pruukinud seal nime avalikustamise varianti ollagi. See, kas kõik välismaalased ka Tartusse kohale jõuavad, selgub alles augustis. Septembris peetakse Euroopa Liidu - Venemaa uuringute õppekava kümnenda sünnipäeva pidu. Kümne aasta jooksul on huvi õppekava vastu ainult kasvanud.