„Meil on kokkulepe IPO korraldajatega, et me enne ei avalikusta aktsionäre,“ teatas Ekspressile sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro. Ta kiitis samas, et „riigi järel teine aktsionär on kvaliteetinvestor, nn ankurinvestor ja eeldatavasti pika investeerimishorisondiga“.

„Ankurinvestor võtab aktsias pikaajalise vaate ja on valmis aktsiat nõrkushetkel toetama. Tänu nendele omadustele saavad nn ankrud üldjuhul parema jaotise kui teised institutsioonid,“ selgitas aktsiamüüki nõustanud Superia investeerimispankur Henrik Igasta.

Tema sõnul andsid suuremad aktsiaostjad müügi korraldajatele ostusoovi (ehk orderi) juba vahetult enne aktsiate märkimise algust või esimesel päeval. „Osaliselt tänu ankurinvestorite osalemisele ja nende suuremahulistele varajastele orderitele see tehing ka nii hästi tehtud sai,“ leidis Igasta.

Viimastel päevadel on meedias ja investeerimisfoorumites nurisetud, et väikeinvestorid ehk nn jaeinvestorid said IPO käigus osta liiga vähe aktsiaid. Igasta pole sellega nõus: „Jaeinvestorite osalus Euroopa IPOdes on harva üle 20 protsenti, pigem ikka 10 protsendi kandis. Jae järelturukäitumine on suures pildis selge – nad on netos ikkagi müüjad ja kui aktsia hakkab kukkuma, siis suur osa jaest on agressiivsed või paanikamüüjad.“

Sadama suurimaks aktsionäriks jääb endiselt Eesti riik, kellele kuulub ka pärast aktsiate müüki 67 protsenti aktsiapakist.