„Ema, sa pead nüüd kaasa tulema!“ Heidit Kaio räägib enda ema näitel, kui keeruline on dementsusega inimest hooldada (44)
Kohta hooldushaiglasse on närvesöövalt keeruline saada, sest sinna ei soovita võtta nii keerulisi haigeid.
Kohta hooldushaiglasse on närvesöövalt keeruline saada, sest sinna ei soovita võtta nii keerulisi haigeid.
Ainuüksi ühe kõikumine võtaks jalad nõrgaks. Kuigi muutused ja nende juhtimine on elu loomulik osa, reageeris keha raevukamalt, kui oleksin tahtnud.
„Võiksime liikuda ravivast meditsiinist ennetava meditsiini ühiskonda,“ ütleb kliiniline toitumisterapeut Kristiina Singer. „See ei tähenda, et toidulisandeid tuleks võtta pimedalt, kõik sama kulbiga.“
Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut uue toidupüramiidi, mis võib küll olla tervislik, aga isegi minusugusele terviseteadlikule inimesele keeruline ellu viia, kui tahan püsida normaalkaalus ning saada kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
„Korduvalt sattusin haiglasse, juhtus isegi nii, et mäletan kiirabi ja siis ärkan haiglas päev hiljem,“ räägib raadiohääl ja telenägu Neeme Raud võitlusest alkoholisõltuvusega. „Mängid peitust teiste ees, ise loed tunde, millal pood hommikul avatakse.“
„Suutsin öösiti magada umbes kaks tundi. Aju oli nii erutatud, et ei suutnud magama jääda. Niimoodi neli ööd järjest. Ärkasin öösel kell kaks üles ja ketrasin hommikuni välja,“ räägib Jaak Roosare Eesti Ekspressile antud intervjuus.
Ametliku teadmise järgi sureb või saab tervisekahjustusi meil rohkem inimesi reostunud õhust kui alkoholist. Kusjuures Eesti kuulub maailma seitsme puhtama õhuga riigi sekka ja me oleme maailmas alko tarbimiselt neljandal kohal. Midagi on pildil valesti.
Kaasaegne alkoravi ei nõua elu täiskarsklasena ega enese alkohoolikuks kuulutamist ning kõik, kes alkoholi tarvitavad, pole veel sõltlased. „Kainus ei saa olla eesmärk. Vajadusel on see vahend,“ ütleb psühholoog Jaan Saar, kes juhib Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistust.
Tänapäeva psühholoogia ei käsitle küll nartsissisti kui pahalast, kelle peaks kohe panema sundraviasutusse, kuid siiski on see isiksushäire, mis hävitab lähedasi ja sageli saab soovitada vaid üht: põgene!
Küllap paljud meist on mõnel eluhetkel mänginud mõttega - mis siis, kui mind poleks olemas? Kui aga päriselt oled silmitsi surma vääramatusega, kas oled siis valmis? Pigem mitte.
Petlik on kujutlus, et alkoholiprobleemiga rahvas on ainult värisevate kätega tsüklistid, ihaldamas hommikust lonksu. Ei, nad on tavalised inimesed, igal pool meie ümber, sageli hoopis kodus diivanil.
Sotsiaalministeerium avalikustas äsja uued ettepanekud alkoholitarvitamise vähendamiseks Eestis aastatel 2025-2035.
Liiga lihtsalt võib argiõhtul sündida otsus võtta klaas veini. Küll on vaja päevapinge maha laadida ja end premeerida või on veel nõmedaid kohustusi ees, mis klaasikesega talutavamad. Minu eesmärk pole tõmmata alkoholi tarvitamine nulli, vaid olla iseenda parim versioon.
Petlik on kujutlus, et alkoholiprobleemiga on värisevate kätega tsüklistid ihaldamas hommikust lonksu. Ei, nad on tavalised inimesed, igal pool meie ümber, sageli hoopis kodus diivanil.
„Mitte kuhugi ei ole abi saamiseks pöörduda,“ ütleb enda alkoholitarbimise kohta 45aastane Birgit, ametilt õpetaja. „Surnuks joomise tsüklistidele on anonüümse abi kohad olemas, aga minusugune valge põllega tädi on lõksus.“