Päevaleht kajastas 1940. aasta märtsis päev-päevalt soomlaste teekonda valusa ja ebaõiglase rahulepinguni.
Ajaloo õppetund. Talvesõjas abita jäänud Soome kaotas rahuleppega suuri maa-alasid (167)
Venelased tahavad „Soomet teha“ ka UkrainasN. Liit hammustas suure tüki ka lahingus vallutamata Soome territooriumist. Venelastele tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn.
Kaitsepolitsei lasi Vilmsi tänaval toimunud tulevahetuses riigikogu liikme sõelapõhjaks.
Lääne-Virumaal Kunda Lammasmäel üliolulise avastuse teinute seas oli ka poeet Heiti Talvik.
Vabadussõja ajal kümnete süütute eestlaste surmas süüdi olnud kommunist ja Vene luureagent lasti rahva meelehärmiks vabaks ja saadeti Venemaale.
Südamesõbrad parun Heinz von Ungern-Sternberg ja Ulrich Brasche olid hulljulged lendurid. Mõlemad kukkusid lennukiga alla ja mõlemad istusid Patarei vanglas.
Sõjaeelses Eestis alkoholitarvitamise vähendamisega suurt ei tegeldud, iga viinapudeli hinnast läks kümnendik relvastusele (19)
Sõjaeelses Eestis alkoholitarvitamise vähendamisega suurt ei tegeldud, sest iga ostetud pudel viina tõi riigile sisse kopsaka rahasumma.
Akadeemikust alkeemik Aleksander Poleštšuk üritas Tartu ülikooli teadlaste silme all elavhõbedast kulda teha.
Ennesõjaaegne Eesti Vabariik paistis silma maksude rohkuse poolest, ületades selles mäekõrguselt näiteks meie põhjanaabrid.
Rahvusvahelise põgenikeorganisatsiooni IRO dokumentidest paljastub nii Mäe harmooniline koostöö natsidega kui ka tema astumine USA luure teenistusse.
Pealinna arstid streikisid nende sissetulekuid vähendavate haigekassa otsuste vastu kaks kuud.
Üks vanapaberitünnist leitud miilitsa salatoimikuist sisaldas ka erakordset KGB originaaldokumenti.
Kaheksakümnendate lõpul suunas tulevane kapo peadirektor Jüri Pihl ka võitlust viru ärikatega.
„Pardal oli mõrvar ja kurjategijad, keda ükski riik ei soovinud.“ Maailmakuulsa kunstniku seiklused eestlaste „mereröövlilaeval“ (11)
Legendaarne austria kunstnik Hundertwasser oli tekipoiss Eesti auriku S/S Bauta reisil Rootsist Inglismaale septembris 1956.
Hiljuti välja tulnud haruldastel fotonegatiividel aastast 1937 on jäädvustatud Poola lennufirma LOT’i kõige kaugema ja eksootilisema lennuliini pidulik avamine.
Päevavalgele tuli ligi sada Wiiralti senitundmatut joonistust. Nende seas on hulk punaokupantide üle halastamatult irvitavaid pilte.
Neli päeva ja ööd tuli paadipõgenikel võidelda Läänemerel tormi ja neljameetriste lainetega.
ARHIIVIST | Taasiseseisvumise üks suurimaid saladusi: kuhu kadus Mart Helme poolt tema väitel tehtud Meri-Jeltsini kohtumise memo? (105)
Juulilepingute sõlmimise aluseks olnud presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini ajaloolise kohtumise salajane memo on jäljetult haihtunud.
Otto Tief juhtis vabadussõjas Kalevlaste Malevat ja tegi 1944. aasta sügisel meeleheitliku katse taastada iseseisva Eesti Vabariigi valitsus. Ent 1927. aastal sattus ta oma metsatehingutega otse toonase metsasõja keskmesse.
Kevadel 70 aastat tagasi süttis keset päeva Oleviste kiriku torn. Tuletõrjujatel õnnestus kirik napilt hävingust päästa.
Harju- ja Järvamaa piirilt, Käpa järve lähedalt avastatud metsavenna punker on unikaalne leid nii selle säilivuse kui ka leiumaterjali iseloomu poolest.
Maja Meriväljal Väina tee 21 teatakse kui Margarita Voitese kodu. Kuid see oli ka ettevõtja August Amose ja tema pere kodu.
Iraani filmimees väntas natsidele propagandafilmi Eesti kohta. Vaatajaid ehmatati verdtarretavate kaadritega (156)
Riia filmistuudios Teise maailmasõja ajal tehtud film „Punane udu“ ehmatas vaatajaid verdtarretavate kaadritega kommunistide sooritatud tapatöödest Eestis ja Lätis.
Hiltoni hotelli vastas alustatud torutööd tõid päevavalgele väärt arheoloogilise leiu.
Wiiralti kunstikogu pääses 1944. aasta pommitamisest imekombel. See on tema Euroopasse pagemise lugu (7)
Eesti kunsti silmapaistvaima klassiku Eduard Wiiralti paoretked sõjatules Euroopas viisid ta Tallinnast lõpuks Pariisi välja.
Hitleri suures raamatukogus oli vähemasti üks Eestis trükitud raamat, kuid tegemist pole ei Tammsaare ega ka Eestit tutvustava teosega.
„Ime sündis!…“ juubeldas Eesti Sõna, kui kirjeldas 1943. aasta 28. märtsil Viljandis toimunud ebatavalist sündmust. Sealsest sõjavangide erilaagrist vabastati pidulikult 800 eestlast.
Lapsena ema poolt hüljatud lihtsast sadamatöölisest sai mees, keda Eesti koonduslaagrites tunti „laagri hirmuna“ ja kes saatis kümneid inimesi surma. Ühe inimese moraalse allakäigu lugu.
Eesti Vabariigi sünnidokument Eesti iseseisvuse manifest pandi paberile vene gümnaasiumi kooliteenija kodus.
