Õlle aktsiis langes, aga hind mitte
Valitsuse istungitel on meil olnud väga asjalikud ja huvitavad mõttevahetused proua Kingoga.
Riigikogus 12. juunil
„Ma mõtlesin ikka, et kui õlle hind langeb, siis ostan ma iga päev oma kodulähedasest Konsumist kuuspaki õlut ja kanakoivad. Seejärel oli plaan istuda teleka ette maha ja vaadata jalgpalli. Mu suurimaks mureks pidi olema, kuidas vältida pohmas peaga roolis istudes politseile vahele jäämist,“ räägib Ivar.
Välja tuli hoopis teistmoodi. Alkoholi aktsiisi on langetatud, aga lihtsa õllesõbrani pole see jõudnud. „Rahulikult teleka ees õlle joomise asemel pean ma käima mööda poode ja otsima, kust saaks odavamat õlut. Alustan ikka Konsumist, aga seal muidugi pole, pudel Orikat maksab 1.09. Siis lähen Maximasse, kus vahel on soodukas, aga sel juhul on odav õlu juba ära ostetud, kui ma kohale jõuan. Kurat, kas mõni õllesõber tööl ka käib või?
Ma kell viis jõuan poodi ja juba on odav õlu ära ostetud. Siis käin igaks juhuks Säästumarketis, kuhu praeguseks on Rimi tehtud, naiivses lootuses, et äkki on seal odavat õlut. Reeglina ei ole. Selleks ajaks olen juba päris tige ja valik on, kas minna ringiga tagasi Konsumisse, kus oli kõige odavam õlu, kuigi ka see oli liiga kallis, või sõita Tallinna, kus on suured poed ja head allahindlused.
Tallinna sõit ei tasu end küll ära, aga suurest tigedusest olen vahel ikka seal käinud. Kui see kõik on läbi, on kell juba kaheksa õhtul ja parim õllejoomise aeg on mööda läinud. Ausalt öeldes olen mõned korrad olnud nii frustreeritud, et olen läinud kainelt magama,“ kirub Ivar poodnike ahnust.
Enne oli õlle aktsiis ju veel kõrgem. Kuidas Ivar siis hakkama sai?
„Varem olin ma leppinud sellega, et õlu on kallis. Poest ostsin vaid õlut ja suitsu, hinda ei vaadanud, et liiga valus poleks. Meeleheitlikku olukorda pandud inimene talub paljutki, isegi kalli õllega saab hakkama. Nüüd nad aga nagu mõnitaks – räägitakse odavast õllest, aga poodi rahvale müümiseks midagi ei tooda. Nagu vene aeg, kurat!“ Ivar sülitas maha.
