EILE SAI KÕVASTI NALJA: jah, eile tekkis väga omapärane olukord. Üks üle Eesti kuulus – ja minu arust väga cool – vanem härrasmees tegi Facebooki postituse, kus ta kurtis, et käis eile oma sõbra 70ndal juubelil ja olivat seal üheskoos kurtnud, et tänapäeval ei saa enam üldse rahus teravat nalja teha. Et naljad on muutunud pehmeks. Et kuna inimesed kardavad, et neid lastakse pärast krõbedama nalja tegemist töölt lahti, visatakse “salongist” välja ja nii edasi, siis seetõttu on naljad väga lamedaks ja magedaks muutunud. Et selline ühtlane hambutu huumor olevat tänapäeval lagi, kuna kõik üritavad poliitiliselt korrektsed olla. Õudne jama, ühesõnaga. Tolle postituse all tekkis elav keskustelu, kus 50-, 60- ja 70-aastased vanamehed kõik kaasa hüüdsid, et jaa-jaa, see poliitiline korrektsus on elu vapšee ära rikkunud ja aina hullemaks läheb – ainult pehme nämmutamine on lubatud. Üks dudesüüdistas selles kõiges veel Eesti riiki. Kuidas ikka kõik on perses ja midagi enam öelda ei saa. Kuna minu jaoks oli enamus selles postituses ja postituse all aetud jutust täielik bullshit ja et see postitus mulle alati ette jooksis, kui Facebooki avasin, siis mõtlesin “ooh okei, teeme siis ühe nalja”. Ja kirjutasin sellesse jutulõimesse: “Olen eelkõnelevate õpetatud impotentidega nõus – solvamine on tänapäeva Eestis liiga keeruliseks muudetud!” See oli ka viimane asi, mis sinna arutellu kirjutatud sai, sest pärast seda kustutati kogu postitus ja jutulõim ära. Niisiis... ma ei tea nagu...? Go figure, nagu öeldakse. Mine figureeri.