Aleksandra juured on Saaremaal Kaarmal. Tema isa Jaan oli elupõline meremees ja tuuker, kes teenis 1920. aastate algul oma oskustega kena kopika. Nimelt tõi ta merepõhjast Rootsi kahurikuule välja ja pani sellega ühe suve jooksul taskusse üle miljoni marga. Hiljem töötas Jaan sildade ehitamisel, aga tõi ka uppunuid põhjast üles.

Isalt saigi merepisiku Aleksandra, kes kui vähegi võimalik tükkis temaga merele kaasa. Ja seda juba viieaastasena! Jaanil oli oma kaljas, millele ta väikest tütart küll heameelega ei lasknud, aga Aleksandra peitis end laevaruumi ära ning ilmus alles merel välja. Ja siis polnud isal enam midagi teha.

Kord merele pikemale reisile minnes küsis Jaan tütardelt, mida ta neile külakostiks toob. Õed soovisid nukkusid, Aleksandra aga palus isal tuua laeva. Jaan toonudki uhke kahemastilise mängulaeva. Kolmandas klassis kirjutas tüdruk juba ankeeti, et tahab saada laevakapteniks. „Pärast sain kiruda, et mis nalja sa teed – laevakapteniks sobivad üksnes mehed. Nüüd aga tahaksin nagu meelega näidata, et selle ametiga suudavad toime tulla ka naised,“ meenutas Aleksandra hiljem.

Kümneaastane tüdruk päästis täismehe

Sügisel 1922 tegi Jaan Laas töid Tallinna elektrijaama lähedal, umbes 300 meetrit kaldast eemal. Kord parvel sukelduskohale sõites lõi tugev laine selle ümber, paisates Jaani ja kaks töölist merre. Siis veel kõigest kümneaastane Aleksandra hüppas õnnetust nähes kiiresti paati ja sõudis tugevale lainetusele vaatamata parveni.

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet