Barbaruse väitel oli eesti rahva minevik „niivõrd inetu, must ja rumal, et haritud inimesel küll ei sobi säärase mõttetuse sees sorida“. Nimelt arvas ta, et pisirahva ajaloo tundmisel pole mõtet, kuna see on määratud maamunalt kaduma.
Kuigi põhjalikku käsitlemist leiavad raamatus oodatult kommunistid, on tähtsamgi veel sotsialistide ja vasakintellektuaalide portreteerimine. See on hoiatav lugu võõrandumisest ja vihkamisest, mis lõpuks muutis nad totalitaarse võimu kaaskurjategijaiks. Võimalikust vasakpöördest räägitakse Eestis ka nüüd. Lähemalt loe Eesti Ekspressi loost.