Pühapäev, 19. juuli 1937 pidi tähendama uue ajastu algust saksa kunstis. Päeval, mida nimetati saksa kunsti päevaks, avas Adolf Hitler Münchenis saksa kunsti maja. Hitler rõhutas, et otsused kunsti üle langetab ta ise, sest „nii suurtest ülesannetest pole igaühel arusaama“.

„Kubismil, impressionismil, futurismil jne pole saksa rahvaga midagi tegemist. Need mõisted on kõik inimeste loba, keda jumal on kunstnikuandest ilma jätnud. Kunstiteosed, mis iseenesest pole arusaadavad, ei leia tulevikus enam teed saksa rahva sekka. Saksa kunst peab olema selge,“ sõnastas Hitler saksa kunsti olemuse.

Oma põlgust modernistide vastu oli füürer välja näidanud varemgi. 1934. aasta septembris sarjas ta Mün­chenis partei aastakoosolekul kubiste, futuriste ja dadaiste. Saksa rahvas vajab saksa kunsti, m­is on selge, moonutamata ja ähmastamata, ütles Hitler. Ent kolm aastat hiljem lasi ta oma raevul pidurdamatult lennata.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel