Salastatus oli esmatähtis. Briti impeeriumi kindralstaap teadis, et võib karta rahutusi, kui saab teatavaks valitsuse kava kasutada oma keemiarelvade salajast varu. Kuid tollane sõjaminister Winston Churchill heitis kõik kartused kõrvale. Keemiarelvade kauaaegse eestkõnelejana oli ta täis otsustavust võtta need Venemaal bolševike vastu kasutusele. 1919. aasta suvel, 99 aastat enne Sergei ­Skripali mürgitamist Inglismaal Salisburys, alustati just Churchilli eestvõttel laialdast keemiarünnakut Venemaa põhjaosas.