12 Kaukaasia momenti
"No problem!"
Lennuk jõuab Thbilisi lennuväljale kell kolm öösel. Bakur on mitu korda öelnud, et ta saadab kellegi vastu, meie lubasime takso võtta, aga lõppude lõpuks on ta muidugi ise öösel platsis. Kaukaasia kombe kohaselt on autol mõned suuremad jupid puudu, näiteks pool silda. Külalislahkust võib aga tunda igal pool.
Kartulid soustiga
Grusiinid ütlevad, et ainus kõiki Gruusia piirkondi ühendav asi on hatšapuri, see juustuga sai. Kes paneb juustu peale, kes kihtide kaupa, Adžaarias lüüakse otsa toores muna. Gruusia köök on teadagi hea, kuid nädala järel tekib tülgastus, sest põhitoit on kõikjal sama: koriandriga kurgi-tomatisalat, suluguni juust, šašlõkk ja kebab. Alles viimasel päeval leiame saksapärase õlleka ja harva on kartulisalat nii hästi maitsenud.
"Boržomi, bananõ, koka-koolaa..."
Batumi on Gruusia kõige klanitum piirkond. Kui ülejäänud Gruusia on kahetsusväärselt räämas, näiteks Thbilisi vanalinnas on üksainus restaureeritud tänav, siis Batumis on tõeline turismibuum ja linna renoveerimine täies hoos. Vastuolud on suured: restorani ees on üsna šokeeriv näha tuliuut Rolls Royce'i, aga samas on rand täis kaupmehi, kes üritavad teenida kopika banaanikobara või maisitõlviku müügiga. "Boržomi, bananõ, koka-koolaa," karjuvad nad üksteisest üle.
"Eta malo!"
Kaukaasias on takso- ja maršrutka-uputus. Maršrutka'des on enamasti fikseeritud hind, kuid taksodes maksmise kohta polegi head soovitust. Bakur luges sõnad peale, et me ei maksaks Thbilisis taksosõidu eest rohkem kui 3 lari (20 krooni). Kui te lepite hinna enne sõitu kokku, küsib autojuht kuni poole rohkem. Kui teil pole parajat raha, siis neil "juhtumisi" pole tagasi anda. Kõige targem on 3 või 4 lari valmis panna ja see ilma igasuguse kommentaarita taksojuhile pihku lüüa. Kui on leplik inimene, saab hakkama. Aga kuna nad näevad, et olete välismaalane, siis võidakse ka öelda, et tahetakse rohkem. "A ja dessert tože hotšu," põhjendas üks.
"Terre-terre"
Telavi on Kahheetia veinipiirkonna keskus, siin on iga asula nimi veinipudelilt tuttav: Tsinandali, Mukuzani, Alaverdi. Eestis ei müüda ühtegi Gruusia veini, mida kohalikud loeks parimate hulka. Paraku pole seal kandis veinituristidele veel eriti mõeldud ja nii otsime süüa-juua Tsinandali lähedal talus, kus pole ühtegi teist klienti. Peagi saabub esimene mitmetest reisi jooksul nähtud onudest, kes kunagi Eestis käinud, ning pudelike tšaatšat ja Saaremaa viin vahetavad omanikke. Kui telavilane on vindisemaks jäänud, loeb ta ükshaaval ette eestlannade nimed, kellega ta varustajana töötades nõuka-ajal Tallinnas magas.
"Jälle kotkad"
Kazbek on asula Vene piiri ääres ja ühtlasi kõrgeim Gruusia mägi. Meie kodumajutusest üle tee asub üks Kazbeki juhtivaid restorane. Menüüs on kebab ning hinkaalid ja asutus ise on endises veoauto kastis. Kazbek on kahtlemata üks reisi haripunkte. Esimese kotka peale tahan fotokaga rapsima hakata, aga varsti saabub mäenõlva tagant neid juba tosin korraga. Mäed, kloostrid, joad, mineraalveeallikad... Aga elektrit külas ei ole. Ei, selles pole süüdi venelased. Kohalik firma keeras välja, kuna keegi pole 15 aastat arvet tasunud.
"Euroopasse, Euroopasse!"
Gruusia, teadagi, pürib Euroopasse. Ühtlasi tähendab see seda, et riik kubiseb igasugustest konsultantidest ja nõunikest, kellest vähemalt osa teeb seal täielikku haltuurat. Thbilisis on nende jaoks kaks Marriotti hotelli. Bakuril on täna külas kaks inglise konsultanti, kes alustavad sellist juttu, nagu tahaksid nad pärismaalasi lugema õpetada. Esmaspäeval oodatakse uue majandusprogrammi väljakuulutamist ja Bakur teab, et sellega on seotud ka mingi eestlasest majandusekspert, Mart Laar. Kui täpsustan, et tegu on ajaloolasega, siis Bakur oigab. Thbilisis on pea igal ametiasutusel ka Euroopa Liidu lipp.
Ümmargune tempel
Thbilisis tutvume Rovšaniga, kes on Bakuust ärireisil. Aseritele omaselt suudab ta meid veenda, et viiksime oma rongipiletid tagasi ja tuleks Bakuusse hoopis temaga. Õhtul on Žiguli ukse ees ja sõit algab. Viis kilomeetrit enne Aserbaidžaani piiri tõmbame teelt kõrvale mingisse hurtsikusse. "Üle piiri tühja kõhuga ei lähe." Kohe hakatakse liha tükeldama, lapsed pannakse kividega koeri tõrjuma ja kümme meest vaidleb kõva häälega, kuidas on õigem liha kõrvetada. Pärast enda kurguni täis pugimist ületame piiri. Eesti pass teeb pisut nalja ja ootame tükk aega, et leitaks üles välismaalastele vajalik ümmargune tempel. Koos meiega ületab piiri eeslivanker ja liiklus seisab kümme minutit lambakarja möödumise pärast. Saabujaid tervitavad Alijevite portreed.
"Mercedes on parem"
Piiril vahetame ühe Žiguli teise vastu, sõidame mõnikümmend kilomeetrit ja vahetame uuesti - välismaalaste jaoks sobib paremini Žiguli omaniku isa mersu. Aserbaidžaan on mõningane üllatus. Kohati on teed sama laiad ja siledad kui Lääne-Euroopas, tuliuued on paljud vaksalid ja spordihooned. Naftaraha on hakanud liikuma ning Aserbaidžaan areneb kiiresti. Bakuu on väga puhas ning häid söögikohti on jalaga segada.
Uhkus
Kaukaaslased on uhked ja kui nad midagi demonstreerivad on viisakas mõningat imetlust üles näidata. Bakuus ehitatakse hoogsalt ja Rovšan tahtis seda kõike näidata. Tõsi, mõne aja pärast muutus juba pisut puiseks vaadata järjekordset kerkivat kortermaja.
Aseritega ei maksa rääkida armeenlastest ja vastupidi. Ka meile korraldati poliitharidustund, näidati Bakuus sõjas hukkunute memoriaali ja anti kaasa pakk brošüüre pealkirjaga "Armeenlaste veretööd Karabahhias" jne. Vastavatest materjalidest aserite kohta kubiseb ka Armeenia välisministeeriumi kodulehekülg.
Sõda
Kui lugeda meie lehti, võib jääda mulje, et Kaukaasias on sõda või et see kohe puhkeb. Tegelikult on elu üsna rahulik. Gruusiast ei saa ametlikult Abhaasiasse ja praegu ei soovitata külastada Svaneetiat, sest seal on komme võrdlemisi sageli turiste röövida. Lõuna-Osseetia on pisut pingelisem koht, aga põhimõtteliselt sinna pääseb. Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on relvarahu. Praegusest Aserbaidžaani riigieelarvest läheb 25% sõjaväele, mis on tulevikku silmas pidades pisut murettekitav number.
Viisad
Gruusia on viisavaba, Armeeniasse ja Aserbaidžaani tuleb o sta viisa, soovitatavalt enne reisi. Piirilt saab viisa Bakuu ja Jerevani lennujaamades. Mujal Aseri piirilt hetkel viisat ei saa, Armeenia piiril peaks saama, aga tuleb olla valmis võimalikuks altkäemaksuks. Mägi-Karabahhi saab Armeenia kaudu, aga kui lasete lüüa passi vastava templi, ei pääse sellega Aserbaidžaani. Sama pädeb Abhaasia templi kohta Gruusia külastamise puhul.
Minge julgelt Kaukaasiasse, enne kui see liiga kalliks läheb. Teid oodatakse ja see on märksa ohutum kui mustanahalisel Tartusse minna.
Valik Kaukaasia hindu
Hea hotell Thbilisis: 60-120 USD
Pudel HEAD gruusia veini: 70 krooni
Korralik odav kõhutäis: 50-70 krooni
Virsik: 10 krooni / kg
Rongipilet Thbilisi-Batumi: 120-300 krooni (teekond kestab ligi 10 tundi, kuid õnneks on võimalik sõita ka öösel)
Linnadevaheline marsruuttakso: umbes 40 krooni
Rongipilet Thbilisist Bakuusse: 300-500 krooni
Majutus Bakuus: hotelli letihind alates 150 USD, erakorter alates 30 USD päev
Õhtusöök restoranis: 100-300 krooni inimene
