Ajaloo tantsimine
Olen Saša Pepeljajevilt näinud varem meil ja mujal (koos Peeter Jalakaga) laineid löönud “Luikede järve”. See oli suurepärane totalitarismikriitika kaasaegses tantsukeeles. Pepeljajevi uus tükk kuuele tantsijale (esietendus märtsis Moskvas) on aga hästi tasakaalustatud kombinatsioon kaasaegsest tantsuteatrist ja videokunstist, teatriajaloolistest reminestsentsidest ja klassikalise balleti paroodiast. Ja mis eriti huvitav – Pepeljajevi käekiri on kuidagi koolkondlikult äratuntav, oma sametises ja pateetilises eklektilisuses ning rahvatantsu elementidega pikitult väga venelik. Seda hoomab esimestest minutitest. Ja see pole etteheide.
Viiskümneminutilise etenduse “Üheaegse mängu seanss” struktuuri võib tõlgendada metafoorina malemängule, kuid värvussümboolikast lähtuvalt ka keelatu-lubatu vastandusele. Rohelised ja punased palakad ei funktsioneeri etenduses mitte ainult rõivastena, millesse tantsijad ennast keerutavad, vaid ka totralt teravmeelse liikumisvahendina, irooniana muinasjutulisele lendavale vaibale, ja poliitilise allegooria tunnustena. Arvan, et nagu “Luikede järves”, mõtestab Pepeljajev selgi korral ümber viimase sajandi Venemaa vägivaldset ajalugu, viies maa traagilise saatuse nüüd tundeliselt personaalsele tasandile, krestomaatilise armudraama kangelasteni. Lavastust valitseb, dikteerib ja suunab lubokilik piltjutustus. Romeo ja Julia teineteise leidmise lugu mängitakse välja erinevaid tantsustiile kokku hoidmata, skomorohhilikust pantomiimist minimalistliku liikumiseni. Iga lavastuse osa moodustab autonoomse terviku, narratiivse etüüdi, päädides puändiga ja lavalise tegevuse ülekandumisega virtuaalsete tantsijatega videomanipulatsiooniks. Tehismaailma kui julma ja looduslikku kui rahumeelset vastandades “võlub” Pepeljajev videopildile verised stseenid samal ajal kui tantsijad vahetavad hämaras lavanurgas kostüüme või võtavad sisse järgmise stseeni poosid.
Pepeljajevi tantsijad võisid mõnel hetkel komistada, eksida figuuri puhtuse vastu, astuda üleliigseid samme. Kuid nad ei kaotanud midagi oma plastilises väljendusrikkuses, vaatajat hüpnotiseerivates rütmimustrites ja koosmängu rõõmus. See oli nakatav, ja ka saali jaoks.
;
Saša Pepeljajevi Kineetilise Teatri (Moskva) etendus “Üheaegse mängu seanss” Kanuti gildi saalis, 19. oktoobril.
Kontseptsioon, lavastus, koreograafia Saša Pepeljajev.
Osades Tatjana Gordejeva, Darja Buzovkina, Olga Tsvetkova, Taras Burnašev, Stas Shelin, Ilja Shaburov
Video Olga Tsvetkova, Aleksandr Pepeljajev. Kostüümid Larissa Letjuškina. Muusika Sergei prokofjev “Romeo ja Julia”/Aleksandr Pepeljajev. Valgus Gleb Velitško.
