Argentina vaevleb “El Paco” küüsis
Sellal kui rikaste vanemate võsukesed lõbustavad end polomängu ja jahisõitudega ning keskklass üritab pärast majanduskriisi taas jalgu alla saada, on Buenos Airese vaesem, põhiliselt töötutest/immigrantidest koosnev elanikkond kogunenud kommuunidesse. Just nendes kommuunides on viimastel aastatel pälvinud tähelepanu juhtumid, kus noored inimesed mingil põhjusel äkki kohutavalt kõhnuvad ning lõpuks lihtsalt hääbuvad ja surevad perekonna silme all. Põhjuseks on viimaste aastate jooksul populaarseks muutunud uus narkootikum, mida eesti keeles nimetatakse metamfetamiiniks, kohalikus kõnepruugis aga "el pacoks". Viimaste uudiste järgi on Argentina "el paco" tarbimiselt maailma seitsme esimese riigi hulgas.
23aastane Jorge on pärit tavalisest keskklassi perekonnast. Pärast 2001. aasta majanduskriisi vaestekommuunides levima hakanud "el paconi" jõudis ta tutvuste kaudu. Tal on kaks aastat vanem vend ning ema ja isa, kes käivad tööl ning saavad vahel endile lubada ka väikese välisreisi. Seega ei ole ta tüüpiline "el paco" trabija, vaid üks neist, kes on selle getodes leviva narkootikumi võrku langenud "väljastpoolt".
Jorge tarvitas "el pacot" aastaid. Selle aja jooksul kõhnus ta märgatavalt ning muutus järjest närvilisemaks. "El paco" mõju oli vastupandamatu ning soov saada uut doosi kasvas pidevalt. Lõpuks elas ta tänaval või vaestelinnakutes, kust oli lihtne saada uut doosi, et elu jälle hetkekski ilus tunduks.
"El paco" võib regulaarse kasutamisega viia surma piirile juba mõne kuuga. Tema efekt on otsekohene, seega vastupandamatu ahvatlus lastele ja noortele, kes tahavad kas või hetkekes põgeneda masendava reaalsuse eest. Narkootikumi tarvitatakse kiiresti - paar tõmmet sisse ja pulber liigub metallpiibu kaudu kopsudesse. Efekt ilmneb mõnekümne sekundi vältel, on intensiivne ja lühiajaline. Juba ainult ühest tarvitamiskorrast piisab, et tarvitaja tunneks suurt soovi uuesti proovida. Pärast eufooriat tuntakse ärevust, depressiooni ja ebakindlust, mis omakorda toob kaasa katkestamatu tarbimise, tagajärjeks psühhoosid ja hallutsinatsioonid.
Aine tarvitamine hävitab immuunsüsteemi, toob kaasa sügavaid närvisüsteemi- ja ajukahjustusi ning totaalse seksuaalse vabaduse tunde, mistõttu on üheks kaudseks riskiks ka HI-viirusega nakatumine. Muude nähtuste kõrval kaob peaaegu täielikult näljatunne, mis toob kaasa silmanähtava kaalukaotuse ja haigestumise anoreksiasse. On teada juhtumid, kus ohvri kaal on langenud 10 päevaga koguni 15 kilogrammi. Rahvasuus kutsutakse sõltlasi elavateks surnuteks, seda nende kõhnunud keha ja tühja pilgu tõttu.
Uuringud näitavad, et n-ö kriitilistes linnajagudes tarvitab "el pacot" peaaegu 50% noortest, peamiselt noormehed vanuses 14 kuni 30 aastat. Kuid räägitakse lugusid ka 9aastastest lastest, kes narkodiilerite putkade juurde kogunevad ning nädalateks ära kaovad. Lisaks noorte kuritegevuse kasvule on üks kaasnev sotsiaalne probleem ka alaealiste prostitutsioon. 13-17aastased tüdrukud müüvad oma keha, et osta järgmine doos. Auto- ja taksojuhid kasutavad meeleheitel tüdrukuid ära 3-5 peeso eest (u 12-20 Eesti krooni). Tüdrukud, kes langevad sõltuvuse ohvriks, surevad varem või hiljem kas siis "el paco" põhjustatud tervisekahjustuste, süüfilise või HI-viiruse tõttu. Korravalvurid käivad küll tsoonis patrullimas, kuid tihti v&aum l;ärkohtlevad ka nemad tüdrukuid ning on ise osa ärist.
Jorge on teinud oma elus olulised otsused. Ta käib tööl, ei tarvita enam ühtki narkootikumi ja üritab jalgu alla saada. "Kui oled näinud põhja, siis oskad väärtustada seda, mis sul on," ütleb ta. Ta teab, et tal on vedanud, kuna tema eest on võidelnud kogu tema perekond. Vahel ta ei jaksa enam, joob end purju ning nutab, et põgeneda valusate mälestuste ning teadmata tuleviku eest. Ning üht asja ei ole ta veel julgenud teha - proovida uuesti mängida klaverit, mida ta aastaid muusikakoolis õppis. Võtab aega, et iseendale silma vaadata.
