Baskin Fellinit tegemas
Teatrisõbrad, kes te arvate, et Narva on liiga kaugel, kole, tüütu sõidu kaugusel või lihtsalt ei vääri päeva teie elust - mõelge kiirelt ümber! Juba ühest pilgust massiivses Narva Aleksandi suurkirikus ringivaatamisest piisab, et see koht vääris tulemist. Rääkimata Ida-Virumaa kaunist loodusest ja mõnusast nostalgiast (mõnel ka hirmust), mida enne või pärast etendust Narvas jalutades ja üle jõe kiigates kogeda saab.
Mahukas neogooti kiriku saal on nagu haavatud hiiglane. Praegusel kujul, pommitamises hävinud torniga kükitab ta keset Narvat nagu hiiglaslik rakett, mis on ennast siin pikemalt sisse seadnud ja ei kavatse niipea järgmisele õhulennule startida. Võib ainult ette kujutada, kui häirimatult (heas mõttes) ülbelt ta veel koos torniga siin troonida võiks.
Nii võimsa kohavaimuga paigas jääks iga poole vinnaga tehtud asi väga magedaks. Roman Baskini lavastatud "Orkestriproov" täidab aga ruumi ära ja raske on seda kuhugi mujale ette kujutadagi.
Kõige tugevamalt mõjub lavastuse algus. Orkester lihtsalt valgub kiriku eri nurkadest ja eri lugudega sisse. Iga vaataja näeb väikese variatsiooniga lugu erinevatest inimestest, kes kogunevad ühte ruumi, et koos midagi suuremat moodustada. Loo rõhuasetused sõltuvad vaataja jaoks ka sellest, kuhu keegi istuma satub. Nagu igal pool ja iga päev: kõik sõltub vaatenurgast.
Lavastuse režii on filmilik - tegelased hüppavad oma monoloogide või dialoogidega järjest fookusesse ja kaovad sealt jälle tagaplaanile. Seda muljet filmilikkusest toetab ka seinal asuv suur ekraan, millelt hetkel tähelepanu keskmes olevat näitlejat täpsemini vaadata võib.
Pirjo Levandi teeb justkui oboemängijana, aga tegelikult ikka pigem sensuaalse venelannast primadonnana suurepärase rolli. Epp Eespäev nonkonformse kergelt hullumeelse daamina jätab sümpaatse mulje, õnneks ei suuda tema ilmselt šovinistlikust abikaasast (?) trompetist (Martin Veinmann) teda taltsutada. Ringihüplev flöödimängija Alo Kõrve oma vaheletorgetega ja nina-kõigi-asjadesse-toppimisega on kui liimaineks eri monoloogide vahel.
Nauditavaid rolle on veel ja veel. Allan Noormets jõulise proletaarlas-trummarina on järjekordselt suurepärane koomik, võttes kohati enda peale kogu seltskonna tähelepanu. Äpurolli pandud ametiühingu esindaja Raivo E. Tamm ei libise õnneks päriselt karakterrolli. Ta suudab end pisut sügavamaks mängida monoloogiga oma romantilisest suhtest tuubaga.
"Ta seisis nii üksi nagu hulkuv koer ja mulle näis, et ta on nagu mina. Õnnetu ja üksildane nagu mina, sama tobe ja kohmakas nagu mina!"
Orkestrantide ja nende pillide suhete lood on "Orkestiproovi" Narva versioonis põhiline, mis lavastusele tema hõrkuse annavad. Omavahelised suhted ei ole sugugi nii tähtsad, oluline on mass, mis moodustub kohati vastuoluski olevatest tükikestest.
Päris mitu korda keerutatakse lavastuse tempo ja tuju päris üles - kuni tekib ju Fellini töödest kuulus karnevalimõõtu meeleolu. Lõpuosas ei ole see ehk küll enam nii põhjendatult välja mängitud. Vastuhakk dirigendile ei kasva päris loomulikult välja. Ühiskondlik üldistus nii tugevalt mängima ei hakka nagu Fellini filmis.
Dirigent ise (Roman Baskin) on küll usutav, aga mitte küllalt karm. Kui filmis täheldati dirigendi kõnes juba Hitleri mõõtu autoritaarsust, siis Baskini "Orkestriproovis" tekib konflikt taktikepiga mehe ja taktikepita grupi vahel pigem vastastikku graduaalselt. Saal näitab märke Juhi autoriteedi nõrgenemisest ilma, et ta jõuaks neid õieti provotseeridagi.
Lavastuse teine vaatus jääbki võimsa esimese kõrval veidi nõrgaks.
"Tundsin, et lohutava happy end´iga ma filmi lõpetada ei saa. Ei saa koos midagi ehitada, kui igaüks ei kannaks mõttes vajadust juhinduda millestki seesmisest," räägib Federico Fellini kavalehelgi ära trükitud intervjuus oma "Orkestriproovi" kohta. Roman Baskin ei olegi väitnud, et tal olnuks plaan Fellini filmi täpselt kopeerida. Ometi tundub õnneliku lõpu harmoonias leidmise katse, nagu ta seda üritab, veidi ümar lõpp.
Fellini põhipaatos jäi aga ka Baskini versioonis ikkagi kõlama: "Iga instrument jääb iseendaks, säilitab oma olemuse, oma kutsumuse, samal ajal kui tema hääl sulandub kõiki haaravasse harmooniasse."
Federico Fellini
"Orkestriproov"
Narva Aleksandri kirikus
Lavastaja Roman Baskin
Osades: Roman Baskin Carmen Mikiver, Kaie Mihkelson, Pirjo Levandi, Epp Eespäev, Allan Noormets, Teo Maiste, Jüri Aarma, Arvo Kukumägi, Ago Roo, Argo Aadli, Raivo E. Tamm, Diana Klas, Kleer Maibaum, Martin Veinmann, Heino Torga, Alo Kõrve, Peeter Tedre, Mart Toome, Raivo Rüütel, Kaljo Orro, Madis Kalmet
Orkester: Narva Linna Sümfooniaorkester
Kostüümid - Ann Lumiste
Esietendus Narva Aleksandri kirikus 9. juull
