28.06.2007, 00:00
Charles Bukowski "'Hollywood"'
Hotger, 2007;284 lk;Tõlkinud Mihkel Mõisnik
See on raamat kokkupuutest, mida kirjanik ise ei armasta.
Kõnelus, kuidas teda ja ta naist kisti Hollywoodi
filmitööstuse manu ja mis siis juhtuma hakkas.
“Hollywoodi” võib julgelt paigutada sinna ritta, kuhu
kuuluvad “Postkontor”, “Naised” ja
“Faktootum”. Dokumentalistlik romaan halvastivarjatud
prototüüpidega. Viski ja õlu on asendunud veini ning
tervisliku toiduga. Naisi taga ei aeta. Kus sa sellega! Bukowski (Chinaski) on
vastselt abiellunud.
Raamatu kandvaks teemaks on Henry Chinaski kirjutatud “Jim Beami tants”, originaalis “Baarikärbes” (1987). Kuigi film räägib temast endast, on Chinaski end asetanud pisut skeptilise kõrvalvaataja rolli. Hullude osa on üle võtnud filmitegijad eesotsas ohtrate produtsentide ja lavastaja Jon Pinchot’ga (prototüübiks “Baarikärbse” režissöör Barbet Schroeder). Näitlejad jäävad isegi suhteliselt verevaeseks. Nemad täidavad eelkõige ülesandeid. Filmi valmimise pärast sõitlevad-võitlevad teised.
Meeleheitel lavastaja Pinchot teeb kõik, et filmile raha leida. Hakkab kehaosi lõikama. Suudleb 80-aastast hambutut vanamutti. Produtsendid, kes peaks olema külmaverelised rahaarvestid, meenutavad pigem hullumaja kinnise osakonna patsiente, kel on miskitmoodi õnnestunud üle kahemeetrise aia põgeneda.
Ning kes muud kui kinomehed ronivad elama tigedasse getosse. Sinna, kus kuuliaugud ustes on igapäevaseks dekoratsiooniks ja väiksed mustad poisid panevad pihta kanu ja muud kraami.
Karmlõbusaid hetki peitub teoses küllaga, ent on juba tunda “pöörase vanamehe” Bukowski eluloojangut. Jutustust veab nostalgia. Film räägib noore Chinaski jõulisest ja joomasest suhtest elu armastuse Jane’ga. Vana Chinaski tõdeb, et on neist, kellega koos jõmisetud ja kakeldud, viimane elusolija.
Filmimaailma suhtes hoiab Chinaski iroonilist distantsi. Kinokunst talle eriti ei istu ning õige tihti põgeneb vanamees hipodroomile – tõelisse fantaasiamaailma. Hipodroom on üldse Bukowski loomingu läbiv tegevuspunkt. Kuid võrreldes “Postkontori” ja “Naiste” ohjeldamatu hasartmänguga, viib kirjanikku siin edasi kaine arvestus ja range distsipliin. “Hollywood” on Bukowski rahusadam – võrreldes tema teiste teostega nukram, järelemõtlikum ja siivsam. Vana (elu)mehe (elu)tarkus.
Raamatu kandvaks teemaks on Henry Chinaski kirjutatud “Jim Beami tants”, originaalis “Baarikärbes” (1987). Kuigi film räägib temast endast, on Chinaski end asetanud pisut skeptilise kõrvalvaataja rolli. Hullude osa on üle võtnud filmitegijad eesotsas ohtrate produtsentide ja lavastaja Jon Pinchot’ga (prototüübiks “Baarikärbse” režissöör Barbet Schroeder). Näitlejad jäävad isegi suhteliselt verevaeseks. Nemad täidavad eelkõige ülesandeid. Filmi valmimise pärast sõitlevad-võitlevad teised.
Meeleheitel lavastaja Pinchot teeb kõik, et filmile raha leida. Hakkab kehaosi lõikama. Suudleb 80-aastast hambutut vanamutti. Produtsendid, kes peaks olema külmaverelised rahaarvestid, meenutavad pigem hullumaja kinnise osakonna patsiente, kel on miskitmoodi õnnestunud üle kahemeetrise aia põgeneda.
Ning kes muud kui kinomehed ronivad elama tigedasse getosse. Sinna, kus kuuliaugud ustes on igapäevaseks dekoratsiooniks ja väiksed mustad poisid panevad pihta kanu ja muud kraami.
Karmlõbusaid hetki peitub teoses küllaga, ent on juba tunda “pöörase vanamehe” Bukowski eluloojangut. Jutustust veab nostalgia. Film räägib noore Chinaski jõulisest ja joomasest suhtest elu armastuse Jane’ga. Vana Chinaski tõdeb, et on neist, kellega koos jõmisetud ja kakeldud, viimane elusolija.
Filmimaailma suhtes hoiab Chinaski iroonilist distantsi. Kinokunst talle eriti ei istu ning õige tihti põgeneb vanamees hipodroomile – tõelisse fantaasiamaailma. Hipodroom on üldse Bukowski loomingu läbiv tegevuspunkt. Kuid võrreldes “Postkontori” ja “Naiste” ohjeldamatu hasartmänguga, viib kirjanikku siin edasi kaine arvestus ja range distsipliin. “Hollywood” on Bukowski rahusadam – võrreldes tema teiste teostega nukram, järelemõtlikum ja siivsam. Vana (elu)mehe (elu)tarkus.