Tänu taevale, on veel mõni mõnus produtsent, kes ei laota oma annet üle laia rahavälja, mis koosneb nimedest, nagu Madonna ja P. Diddy või Britney ja Christina ja need või Brandy ja Monica ja need. Outputi pealik Trevor Jackson on muidugi remiksinud isegi U2-d, aga see oli eelmises elus. Trevor on n-ö vana mees. Teda erutavad punk ja funk, veider disko ja electro-aja hip hop, uusromantikud ja futuristid. Trevor Jackson pole elus söönud ühtegi E-d. Peaaegu et kõige coolim Jackson siin ilmas.
“Channel 2” on Outputi viimase aja säravamate hetkede kogumik. Üldiselt on see üks kummist seksnukkude teleshow pärast tuumasõda (Colder, Black Strobe), erikülalisteks ülessulanud Prince (Rekindle), Trevor ise (Jaapani imepoisi Zongamini geniaalselt remiksitud Playgroup) ning näiliselt aru kaotanud hüsteerilised ameeriklased DFA osariigist. Viimaste panus on ka eredaim. The Rapture on täpselt nagu kõige klaustrofoobilisem The Cure “The Hanging Gardeni” aegu pluss bass. LCD Soundsystemi “Losing My Edge” on aga parim The Falli lugu, mille esitajaks ei ole The Fall.
8
Erinevad
“Yes New York”
(Wolfgang Morden/Hallogallo)
DFA rahvas näitab taset ka siin, kodulinna pungikogumikul. Lisaks võitlevale Radio 4-le on nende imenäpud mudinud Le Tigre’t (rriot girls with disco balls) ja tundub, et kergelt näpistanud The Feverit (punkfunk vs kosmose-punkfunk). Midagi ühist on nendel vähetuntud (v.a. The Strokes) NYC poistel-tüdrukutel veel – kamba peale kõlavad nad nagu kõik 80. alguse coolid bändid The Slitsist The Smithsini. Kõige herolisem on The Walkmen, kes lendab isetehtud tiibadel Bowie ja Roxy Musicu suunas ja kõrbeb, kukub surnuks ja lendab uuesti vähemalt 5 korda 3 minuti jooksul. The Walkmen!
8
Erinevad
“Mutant Disco”
(Ze)
Trevor Jacksonil pidavat olema täielik Ze Recordsi kogu ja näib, et just tema ning DFA on n-ö süüdi selles, et NYC algupärane “veidra tantsumuusika” tootjafirma on pea 20-aastase vaikuse järel ellu ärganud. Ühele Eesti peole nime andnud kogumik ilmus algselt 1981 ja sisaldas 6 lugu. Nüüd on laule 25 ja vastupidiselt loodusseadustele on see tõesti 4 korda parem. See on ilma reeglite ja tabudeta diskoparadiis, koormatäis tantsitavaid, sobimatuid ideid, mis mahub ilusti Arthtur Russelli, Larry Levani ja Talking Headsi vahele. Material, Kid Creole, Coati Mundi, Garcons ja Was (Not Was) on tippvormis. Supergrupp Aural Exciters teeb tulevikku. Ja siis veel firmaboss Michael Zilkha pruut Cristina, kelle “Disco Clone” ei ole ausalt öeldes usutav!
10
Erinevad
“Lexoleum”
(Lex)
Output oleks hetke kõige lahedam briti leibel, kui poleks Warpi alafirmat Lex. Nemadki valivad oma lood siit ja sealtpoolt Atlandit, neilgi on oma teatud nägude kontroll, mis ei lase läbi ilmetut pläma, aga. Aga. Aga nemad tegutsevad ikkagi tänapäeva popmuusika rikkaimal naftaväljal nimega hip-hop. “Lexoleum” on nende igaaastane raport ja selles karbis on koos kõik kolm.
Lexi hip-hop on hoopis midagi muud kui MTV oma. Edan võib rahulikult kuhjata kokku läbipaistvaid kitarrinuudleid, Kid Acne saab scratchida 78-st shellakit, Mummy Fortuna’s Theatre Co püstitab järjekordse kiirusräppimise maailmarekordi, Tes ja Danger Mouse kaevavad teisejärguliste sämplite prügimäelt pärleid ning Peaches on veelkord Peaches. Ja Neptunes, Timbaland ega Dre ei puutu vahelduseks asjasse.
9
