Hinnaline rokokoofajanss Kadrioru lossis
Näitus "Balti rokokoo. Läänemeremaade 18. sajandi fajanss" Kadrioru lossis, kestab kuni 15. augustini.
Tallinnal on sellel kevadel vedanud uhkete ja hinnaliste keraamikanäitustega. Kui Toompeal, Rüütelkonna hoones hiljuti suletud Itaalia majoolika ekspositsioon andis ülevaate selle kuulsa kunstiala arengust renessansiajal, siis Kadrioru lossis avatud väljapanek “Balti rokokoo” rõõmustab eesti vaatajat 18. sajandil Läänemere aladel loodud fajansikunstiga. Kadrioru esmaklassiline fajansinäitus on komplekteeritud Schleswigi, Stockholmi, Lundi, Kopenhaageni, Hamburgi, Lüübeki ja Tallinna muuseumide kogude põhjal.
18. sajand on Euroopa keraamika ajaloos tormiline. Sajandi alguses avastati Meissenis portselani valmistamise saladus ning sama aastasaja teisel poolel vallutas Euroopa keraamikaturu Inglise kuulus kivinõukeraamika, ehk nagu prantslased ütlevad, faïnce fine. Uute keraamikaliikide kõrval leidis samal sajandil elava edasiarenduse ka fajanss, millest valmistati uhkete, kirgaste maalingutega lauanõusid, vaase, kirjutuslaua garnituure, ööpotte ja teisi vajalikke esemeid.
Fajansi valmistamise tehnoloogiline protsess on sarnane itaalia majoolika omale. Tuleneb ju termin fajansski Itaalia kuulsa majoolikatsentrumi Faenza linna nimest. Kui 17. sajandil tõusis Euroopas eeskujuandvana esile Delftis valmistatud sini-valge dekooriga fajanss, siis 18. sajandil fajansitootmise tehnoloogia täiustus ning selle värvipaletis astuvad koobaltsiniste kõrval esile mangaanvoileti, vaserohelise, antimonkollase tuhandetes värvivarjundites maaling, samuti plastiliselt modelleeritud rikkalik dekoor. See rahuldas täielikult 18. sajandi rokokooajastu inimese toreduseihaluse. Kuulsust omandasid Prantsusmaa, Tirooli, Schveitsi, mitmed Saksamaa, Hispaania fajansimanufaktuurid. 18. sajandil rajati neid hulgaliselt ka Läänemere aladel – Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaa põhjaaladel ja ka Baltikumis. Läänemeremaade fajansitootmise areng oli sedavõrd intensiivne ja kunstiliselt tasemelt niivõrd arvestatav, et on põhjust vaadelda nende alade fajansiettevõtete toodangut eraldi grupina 18. sajandi Euroopa fajansitootmise taustal.
Kadrioru näitusel on esitatud 12 Läänemeremaade fajansiettevõtte esemeid, küll Schleswig-Holsteini, Kieli, Hamburgi, Lüübeki, Kopenhaageni, Kastrupi, Rorstrandi, Rundale, Tallinna omi.
Läänemeremaade fajansitootmises omandasid tuntuse juba 17. sajandil Rootsis valmistatud, Delfti eeskujul sini-valge maalingutega kaunistatud ahjukahlid. Peeti ju Rootsi maju sel ajal Euroopas paremini köetud elamuteks. Esimesed fajansimanufaktuurid, kus hakati valmistama rikkalikult kaunistatud lauanõusid ja muud tarbekeraamikat, rajati 18. sajandi esimesel kolmandikul Rootsis ja Taanis ning 1750.-60. aastatel kerkis neid ridamisi küll Saksamaal, Norras, hiljem ka Baltimaades.
Näitusel esitatud esemetes, taldrikute, vaagnate, suurejooneliste tirinate, boolinõude, aroomivaaside kujunduslaadis valitseb üldiselt lopsakas rokokoostiil oma lillede, liblikate, rokaimotiivide eelistuses. Võrreldes küll Prantsusmaa kuulsa Roueni manufaktuuri toodete õhulise lambrekäändekooriga, on Läänemeremaade fajansi kaunistusmotiivid oma laadilt raskepärasemad. Ilmselt on nad märgatavaid mõjutusi saanud kuulsa Strasbourgi fajansi dekooris nii armastatud lillede lopsakusest. Ka kasutavad Läänemeremaade fajansimeistrid repliike rokokoomaali korüfee François Boucher’ loomingust. Levisid need ju mustriraamatute, aga ka pidevalt ühest kohast teise rändavate meistrite kaudu kõikjal.
Näituse “Balti rokokoo” teeb Eesti vaatajale tähenduslikuks seal esitatud Tallinnas aastatel 1772-82 tegutsenud Ficki ettevõtte toodete esinduslik esitus. Need eksponaadid kuuluvad põhiliselt Tallinna Linnamuuseumi kogudesse, kus on registreeritud 37 Ficki eset. 1730. aastal Stralsundis sündinud ja Kielis apteekriametit õppinud Carl Christian Fick asus Tallinnasse elama 1765. aastal ning tegutses siin apteekrina mitmes rohupoes sh ka Tallinna Raeapteegis. Temast sai ka Suure Gildi vanem. Seega oli ta auväärne Tallinna kodanik. Fick suri 1792. aastal.
Arvatakse, et vajadus apteeginõude järgi viis ta mõttele rajada Tallinnas fajansiettevõte. See on asunud praeguse Luise tänava kandis. Kohalikke savisid pidi ta täiendama kvaliteetse fajansi saamiseks välismaalt tooduga. Välismaalt tulid ka Ficki töökoja meistrid, kelle hulgast konkreetsemalt teatakse Stralsundist pärinevat rändmeistrit Georg Friedrich Zoffi (suri Tallinnas 1781), edasi on siin tegutsenud anonüümsed meistrid Otto ja Paul, kes ilmselt töötas enne Tallinnasse tulekut mitmes Läänemeremaade fajansikeskuses. Seetõttu moodustab Ficki fajanss nii tehnoloogiliselt kui ka stiiliselt teiste sama ala fajansiettevõtete toodetega ühtse terviku. Fick toodangut - taldrikuid, liudu, vaase iseloomustab suur, värvikas, keskset kohta omav lillemotiiv ja lehed taldrikute servadel. Kasutatakse ka plastiliselt modelleeritud taimemotiive. Ficki toodetest on näitusel esitatud ka rokokooajal väga armastatud terrassvaas, mille trepitaolisel pjedestaalil istub väike loomake.
Ficki fajanssesemed olid ilmselt küllaltki populaarsed ja omasid tellijaskonda Peterburis, Rootsis, Taanis, Saksamaal. Tänapäeval arvatakse erinevate maade muuseumide kogudes leiduvat umbes 125 Ficki eset.
Armas lugeja! Lisaks Kadrioru näitusele mine ja vaata selle huvitava töökoja töid ka Vene tänaval asuvas Tallinna Linnamuuseumis. Võid lugeda ka asjakohast Aita Raigi koostatud kataloogi eessõna “Tallinna 18. sajandi fajanss” (1973).
Miks jäi Ficki ettevõtte tööaeg nii lühikeseks on küsimus mitme vastusega. Kindlasti etendas oma osa asjaolu, et 18. sajandi lõpul hakkas Euroopas üha tähtsamat kohta omandama portselani tootmine. Juba 18. sajandil eelistati viimast kohvi- ja teeserviiside valmistamisel. Fajansi peamiseks konkurendiks kujunes 18. sajandi lõpul siiski Inglise kivinõukeraamika. Nendel aastatel lõpetasid Ficki kõrval töö ka paljud teised Läänemereäärsed fajansitöökojad ja 19. sajandil leiab fajanss rakendust põhiliselt vaid rahvakunstis.
Näitus “Balti rokokoo” annab rokokooajastu amüsantse keraamikakunsti arengust Läänemeremaades põhjaliku ja hästi süstematiseeritud ülevaate.
KAPSAPEA-KUJULINE TIRIN: Taanis Kastrupis valmistatud vahva rokokooanum (1755-61) järgib prantsuse eeskujusid.
FAJANSIST KUKEKUJULINE TIRIN: Nõu pärineb Taanist ning on valmistatud ajavahemikus 1755-61.
FICKI AROOMIVAAS:Carl Christian Ficki ettevõte tegutses Tallinnas kõigest 1772-82, kuid keraamika tellijaid oli nii Peterburis, Rootsis, Taanis, Saksamaal.
; & nbsp; &nb sp;
