Ilus, imeline ja väärtuslik Milk
"Milk"
Režissöör Gus Van Sant. Osades Sean Penn, Emile Hirsch, Josh Brolin jt.
Kinos Sõprus alates 10. juulist.
"Milki" noor stsenarist ja produtsent Dustin Lance Black ütles oma Oscari-kõnes nii: "Ma usun, et kui Harvey't ei oleks meilt 30 aastat tagasi ära võetud, oleks ta tahtnud, et ma ütleksin kõigile geidele ja lesbidele, kes meid täna õhtul kuulavad: te olete ilusad, imelised väärtuslikud inimesed ja hoolimata kõigest, mida teile öeldakse - Jumal armastab teid."
Nende Harvey Milki sõnadega hoidis Black minu arvates eelmise aasta parima filmi "Milk" kangelase, gei-aktivist Harvey Milki lippu kõrgel. Kahjuks ei ole väga suur osa 21. sajandi maailmast veel niigi kaugel, et isegi sõnu "gei" ja "lesbi" välja kannatada ning nii ei saanud näiteks India, Malaisia ja veel 51 Aasia riigi seksuaalvähemused endale suunatud julgustavat sõnumit kätte. Nimelt pidas SAT-TV edastajafirma Star vajalikuks süütu Oscari-tseremoonia lindistust tsenseerida, et õudsed g- ja l-sõnad ometi välja ei kostuks. "Lõpetage nende sõnade tsenseerimine, mis defineerivad, kes ma olen," kirjutas selle peale üks Malaisia kunstikriitik avaliku kirja meediakanalitele.
"Milk" on ülihaarav film: emotsionaalne ent mitte odav, ajastutruu ja autentne, ent kuivusest sama kaugel kui kevadine soo. Lisaks kõigele sellele on "Milk" ka otsekui lakmuspaber: vastukaja pealt saab vaadata, kui kaugele kajaja enda või teda ümbritseva sootsiumi peas tolerants seksuaalvähemuste suunas on arenenud. Kui Aasias kõlab otsustajate kõrvadele sõna "gei" veel roppusena, siis näiteks Hollandis ei ole gei-teema üldse enam piisav ajend, millele vastu kajada. Meedia rääkis seal pigem Sean Penni tipprollist hämmastavast sisseelamisest ja Milki kaasa toodud vabanemise ja uute lootuste õhustikust, mille tänapäevane paralleel on Obama võimuletõus.
Mina nägin "Milki" hoopis Portugalis ja sealses katoliiklikus õhkkonnas on Milki 70ndatel peetud võitlus endiselt aktuaalne. "Mõtle, me käisime kolme sõbraga seda vaatamas," pööritas 26-aastane insener Ricardo baarileti ääres silmi ja tegi jälestust väljendavaid žeste. Pärast väikest arutelu oli ta nõus, et "tegelikult ei olnud ju halb film", aga Portugali mehele on õudne katsumus koos meessoost sõpradega suures plaanis suudlevaid geisid näha. Samas: Lissaboni suurim päevaleht ei pidanud paljuks saata San Franciscosse oma reporter Harvey radadele reportaaži kirjutama ja filmisündmusest pool laupäevalisa täis kirjutada.
Ja Eesti vastukaja... Vox populi ehk Delfi Oscari-uudise esimesest kolmest kommentaarist kaks kirusid pederaste (ja kolmas teatas: "keda kotib kuradi jobu"). Tõestatud sai aimatav, et oma elu vähemuste eest andnud Milki töö viljad on ka meie kandis tänaseni toorevõitu. Niisiis tasuks siingi elementaarne üle korrata: see, kellega inimene magab, kätt hoiab, kodu jagab, lähedaseks peab, on täielikult tema enda asi. Absoluutselt vale on keelata inimesele põhiõigusi - kas või näiteks abiellumist, kellega ta tahab - soopõhiselt.
Tulevikus tunduvad praegused piirangud ja geide-vastane vägivald (homofoobsemates Ameerika osariikides näitab vägivald seksuaalvähemuste vastu paraku veel tõusuteed) meie lastelastele ilmselt sama hämmastavad ja uskumatud kui mineviku inimsusevastased kuriteod praegu meile. Vähemuste väljaastumised, olgu need siis poliitilised või performatiivsed, võivad küll korralikku kodanikku häirida, aga neid ei ole eetiline hukka mõista või oma nurka ajada täpselt nii kaua, kuni kõigi põhiõigused on ühiskonnas tagatud.
Gus Van Santi režissöörikäekiri on "Milkis" tema varasematest töödest üsna erinev. Ehk siis need, kes otsekui reaalajas kulgevat ülirealistlikku "Elevanti" natuke igavaks või vähefilmilikuks pidas, ei pea "Milki" kartma - see on märksa kiirema montaažiga, elavam ja kirevam film. Alles on aga Van Santi oskus anda päriselt elus sündivaid asju edasi oma nõksuga ja nii, et puudutab tõsiselt. Aastakümneid plaanitud filmi tehti väga detailitruult, mitmete Milki võitluskaaslaste juhendamisel ärkab 70ndate San Francisco legendaarne Castro tänava piirkond filmis uuesti ellu.
Filmi edu põhivõti on aga kindlasti Sean Penn, kelle tegelaskuju õrnust, elulisust, diskreetselt elujaatavat mängulisust, potentsi ja kergelt värelevaid nõrkusi on võimatu õieti sõnadega edasi anda. Seda tuleb lihtsalt vaadata.
