Jaan Kaplinski"'Põhjatuul ja lõunatuul"'
"Loe meile veel midagi," palusid lapsed. Olgu. Jaani-onu tuulteraamat. 16 juttu, neist 10 ainult eesti keeles, 3 aga kahes - eesti ja võru keeles. Mulle, lugejatädile, see sobib. Arvata ka võru keelest võõrdunud lapsevanematele, kes oma vanemate ja vanavanemate keelest lastele siiski aimu tahavad anda. Üks keel toetab teist.
Siga murrab pahast välja, pime tuleb kätte ja seale kangastub öös taevatamm, tähed tõrudeks. Neid kätte saamata siga taganeb. Koju pahna. "Parem pool muna kui tühi koor," tuletavad lapsed meelde. "Tsirk korgõn, muna persen," mõtlen mina ja loen loo ka võru keeles. Tõhva, ubina ja tsiapaht on enamikule võõrad sõnad, aga saavad nüüd tuttavaks.
Kodus ruttan ettelugemisjärjest ette ja mida kõike seal eespool ette tuleb! Must mõte eksleb maailmas üksikuna, auk otsib elu mõtet, kask ja kõiv vaidlevad, kumma nimi on õige, kriipsud ja punktid kemplevad paremuse pärast, küsimärk seletab oma tähtsust ja paberlennuk lendab kajakatega ära. Kaplinski jutud on tasased, mõnusad ja teevad trikke nagu Võrumaa teed. Jaan võtab aega mõelda varjude, öö ja tuule peale. No ja kas on midagi tähtsamat?
Ülejärgmine päev. Auk otsib elu mõtet ja saab selle kätte, kui temasse koguneb vihmavesi ja lapsed selles pärast vihma ladistavad. Lapsed lubavad oma elu mõtte üle mõelda ja ütlevad veel, et kirjanik on jätnud täpsustamata, et jutus on tegemist p õ h j a g a auguga, sest ometi on ju olemas ka põhjata auke.
Neljas päev. Kõigepealt elu mõte. "Elu, elamine," teatavad lapsed, "ja elamisest rõõmu tundmine, terve olemine, sõpradega mängimine." Loo loeme ka, sellest, kuidas põhjatuulest lõunatuul saab.
Seitsmes päev. Kase ja kõivu keeletüli. "Mis naljakat laulu sa laulad!" pahandab kask kõivuga, "sa oled ju kask nagu minagi, mitte mingisugune kõokõnõ. Ja ära räägi sihukest segast keelt, millest üks õige puu aru ei saa." "Esi sa kõnõlat segäst kiilt," vastab kõiv, "ja olõ-i ma määnegi kask, kõiv olõ nigu kõk mu vanembaki omma olnu."
Keeleasjad on Kaplinski jaoks tähtsad ja tema keeled ei tülitse, üks ei ole parem teisest. Väikesed lugejad võtavad sest rõõmuga malli. Kes veel ei usu, et võru keel ka laste keel on, otsigu netist võrukeelseid multikaid - neid on. Ja oodaku uusi võru- või kakskeelseid (eesti-võru) lasteraamatuid - neid tuleb.
Ettelugemispäevik jääb siinkohal pooleli, pooled lood Taevatamme- ja Kõo-Jaani raamatust lastele veel ette lugemata. Soovides, et kõigil lastel ja lapselikel ikka mõni ettelugemine poole peal oleks
