"'Kangelasema toitepiim - tekstilääts"'
Raamatus leidub rohkem kui 20 kirjandusliku visionääri tekste, esindatud on muu hulgas Erkki Luuk, Valdur Mikita, Kivisildnik, Mehis Heinsaar, Paavo Matsin, Jaak Tomberg, Adult Wisney, Kaspar, Berk Vaher, Barthol Lo Mejor, POP 87, L5, Marko Laimre, Hedda Maurer. Kõnealuse eksperimentaalkirjanduse antoloogia üks võimalikest lähetest paigutub 2004. aasta alguses Tartu kunstikuu raames Berk Vaheri, Andres Keili ja Kiwa poolt ellu kutsutud Interdistsiplinaarsesse Salongi Tiigi tänaval, kus testiti kirjanduse viitevälju ja muidki taluvuspiire. "Tekstilääts" on omalaadne intersubjektiivsete suhete võrk väliselt kullakarvalises skriptis, vähem või rohkem teadlik mäng tsitaatide, keelekihtide heliliste ja pildiliste ekvivalentide, allusioonide ning simulaakrumitega. Hargnev ja risoomne tekst lendleb mööda keelelisi utoopiaid, tekitab nihkeid, teadvusevool pöördub struktuuri- ja enesemääratlustes vastavalt vajadusele Borgese, Derrida või spungi poole. Kõik kangelased ja sündmused siin tekstis on välja mõtlemata - kangelane, alternatiivkuninganna, mikrorevolutsionäär, dekoratiivkuraator jne; samuti olaf, kes on nukk, aga tantsib palju inimlikumalt kui inspektor, on pigem tajualternatiivid, teadvusseisundite spontaanse konstrueerimise katsed ilma selge narratiivsuseta.
Juhin tähelepanu, et kogumik jaotub koostaja sõnul Barthes'i lugejatüpoloogia järgi neljaks tekstimõnuks: paranoiliseks, hüsteeriliseks, obsessiivseks ja fetišistlikuks. Neli konkreetset suunavat märksõna on aegu ja ruume lõhustava apokalüptilise tekstikollaaži juures sammukeseks hea maitse piiridesse jääva lugejasõbralikkuse poole. Värskendavalt mõjuva rütmiga popkirjandus.
