Keeruline on sõnadesse panna seda, kuidas Pauts Muhumaad näeb. Kujundlikult öeldes on Pautsi Muhumaa umbes nagu komissar Kurt Wallanderi Rootsi väikelinn Ys­­tad BBC sarjafilmis – külmades, sinakashallides toonides sügisesed maastikud ja kõledad majad, kus tegutsevad umbusklikud ja kahtlustavad inimesed. Ehkki Muhu rahvakultuur on Pautsi sõnade järgi „Eestis üks omanäolisemaid ja tänapäevani suurepäraselt säilinud“, on raamatus selgelt tajutav tume allhoovus. „Võõraviha on siin siiski ka praegu olemas ja see on sama orgaaniline osa Muhust nagu kadakased rannaniidud, värviküllased tikandid ja laulva kõlaga murdekeel,“ kirjutab Pauts.