08.02.2007, 00:00
Klaxons “Myths Of The Near Future”
New Rave Revolution? Tõnis Kahu esitas ühes
intervjuus retoorilise küsimuse, kas muusikakriitiku rolliks on otsida ja
leida muusikast midagi uut. Ilmselgelt vastab jaatavalt Briti muusikapress,
keda üsna uuendustevaene (välja arvatud dubstep) 2006. aasta ilmselt
häiresse ajas. Sellepärast tekkiski aasta lõpupoole veergudele
müüt “nu rave generationist”, mis tähendas
üldjoontes seda, et mõned indibändid väitsid end olevat
mõjutatud 90ndate reivimuusikast ja hakkasid kasutama oma muusikas vana
rave-techno elemente.
Liikumisele pani ennast kirjeldades nime ansambel Klaxons, kes aga seejärel nimest kohe lahti ütles, nähes, kuidas press vere lõhna tundes hulluks läks. Õige ta ju on, sest ilmselt tajus ka Klaxons ise, et välja käidud nime taga “nu rave revolution” pole tegelikult eriti sisu – kui hakata kuulama, milles seisneb siis nende nu-rave’likkus, siis leiame loost “Atlantis To Interzone” Altern 8 vanade hittide stiilis pasunad ja ühe vanema singli B-poolelt kaveri Kicks Like A Mule’i loost “The Bouncer”, aga muus osas on tegemist, peab tunnistama, üsna tavalise tantsuindibändiga.
Plaadi on produtseerinud Simian Mobile Disco üks paavian James Ford, kes on muuseas olnud ka Bloc Party ja Test Iciclesi taga, aga Klaxons tegelikult ei kanna võrdlust välja mitte kummagagi, sest lihtsalt lood pole piisavalt head ega omanäolised. Bändi kohta, mis justkui peaks olema alustanud midagi uut, on siin ootamatult vähe sellist, mida juba kuulnud pole. Klaxons ise on intervjuudes korduvalt rõhutanud, et “ei hooli haibist”, ja sedasama võime väita ka enda kohta – meie ka ei hooli. Aga selles see probleem ongi: kui plaadilt ära võtta uudne kunstlik lähenemisnurk – Nu Rave Generation / NRG (2 kilo tomateid ühes pudelis, veelgi rohkem mulle, isepuhastuvad graanulid), siis jääb alles nurgeline dance-punk-indie, mida on juba aastaid igal kujul lauale kantud. Minu meelest kõlavad nende parimad hetked siis, kui plakatisloganite hõikumine korra ära unustatakse ja paljukiidetud vintage kitarripedaalid rakendatakse unisemate poplugude etteotsa, nagu “Golden Skans”, või isegi “Isle Of Her”.
Kes tahab end “kaasaegse muusikaga” kursis hoida, sellel tasuks Klaxonsi album huvi pärast kindlasti üle käia, aga selleks, et neist saaksid lähituleviku müüdid, nagu lubab plaadi pealkiri, on vaja natuke enamat. 6
Tristan Priimägi
Liikumisele pani ennast kirjeldades nime ansambel Klaxons, kes aga seejärel nimest kohe lahti ütles, nähes, kuidas press vere lõhna tundes hulluks läks. Õige ta ju on, sest ilmselt tajus ka Klaxons ise, et välja käidud nime taga “nu rave revolution” pole tegelikult eriti sisu – kui hakata kuulama, milles seisneb siis nende nu-rave’likkus, siis leiame loost “Atlantis To Interzone” Altern 8 vanade hittide stiilis pasunad ja ühe vanema singli B-poolelt kaveri Kicks Like A Mule’i loost “The Bouncer”, aga muus osas on tegemist, peab tunnistama, üsna tavalise tantsuindibändiga.
Plaadi on produtseerinud Simian Mobile Disco üks paavian James Ford, kes on muuseas olnud ka Bloc Party ja Test Iciclesi taga, aga Klaxons tegelikult ei kanna võrdlust välja mitte kummagagi, sest lihtsalt lood pole piisavalt head ega omanäolised. Bändi kohta, mis justkui peaks olema alustanud midagi uut, on siin ootamatult vähe sellist, mida juba kuulnud pole. Klaxons ise on intervjuudes korduvalt rõhutanud, et “ei hooli haibist”, ja sedasama võime väita ka enda kohta – meie ka ei hooli. Aga selles see probleem ongi: kui plaadilt ära võtta uudne kunstlik lähenemisnurk – Nu Rave Generation / NRG (2 kilo tomateid ühes pudelis, veelgi rohkem mulle, isepuhastuvad graanulid), siis jääb alles nurgeline dance-punk-indie, mida on juba aastaid igal kujul lauale kantud. Minu meelest kõlavad nende parimad hetked siis, kui plakatisloganite hõikumine korra ära unustatakse ja paljukiidetud vintage kitarripedaalid rakendatakse unisemate poplugude etteotsa, nagu “Golden Skans”, või isegi “Isle Of Her”.
Kes tahab end “kaasaegse muusikaga” kursis hoida, sellel tasuks Klaxonsi album huvi pärast kindlasti üle käia, aga selleks, et neist saaksid lähituleviku müüdid, nagu lubab plaadi pealkiri, on vaja natuke enamat. 6
Tristan Priimägi