Kuidas pääseda meesuurimusse?

Mait Raun ei ole rahul, et temast on saanud meesliikumise märk.

Mis tunne on ärgata teooriana? Kaugeltki mitte igaühel ei õnnestu seda kogeda. Paar nädalat tagasi (21. märtsil) langes selline õnn korraga osaks kolmele mehele…
Kummastav! Hüüad kevade esimesel hommikul naisele, too mulle kohvilauda värske leht, ja ta katkestab su jalgade pesemise ja kiigub ette-taha kummardusi tehes kuhugi minema. Peaaegu nagu jaapanlanna. Muidu on ta nimi Mari, teate ju küll, klassika. Isegi liiga kauaks kaob ta! Ent juba lebab su ees trükivärvist lõhnav uimastav Eesti Ekspress, sees püüdlike sõnadega kirja pandud tõde meesliikumisest, ta suunadest.
Sa ei usu oma silmi: maskuliinse meesliikumise koondkuju kannab nimetust Raun… Ja teooriaks on su valanud naine, noor naine… Oh, oled sa alles mees! Jah, just sina oledki mees! Mis salata, kohv ununeb tassi, närbunud Mari kaob peast, juba paisub su muskel.
Aga siiski, milline mees? Mis ta ettekujutus? Leht jutustab, et meeste hädades peab Raun üheks süüdlaseks naisi. Naised nõuavad meestelt mammonat, kannatavad ise alaväärsuskompleksi käes ja elavad seda välja meeste kui poksikottide peal. Raun viib läbi päästeoperatsiooni ja pakub meestele toeks patriarhaalsest ühiskonnast pärit meheideaali. Ta rajab ühingu Mees Muutuvas Maailmas ja näeb oma tegevuskavas ette meeste nõustamiskeskusi, seksuaalsuse ja psühholoogilisi uuringuid ning lastelaagreid. Raun arvab, et inimese sugu on iidne ja loomulik asi, mille kallale ei tasuks minna.
Minu juhtumist kuuldes tahate võibolla ka teie nüüd saada teooriaks. Kuid arvatavasti ei söanda te küsida retsepti, sest mees on üldjuhul häbelik. Ja kes see ikka loll on ja paljastab telgitagused. Täna veab teil lausa roppu moodi, ma olen juba vana mees ja minul ei ole kahju. Ausalt öelda, ega ma tea, millega teised kaks tüüpi end meesuurimusse võlusid, kas raha eest või niisama. Piirdun iseenese kogemusega. Mina lihtsalt rääkisin. Nurrusin vaikse hääle ja maheda jutuga, kuni olingi järsku mehe suund ja teooria. Mehe jaoks ei ole miski raske.

Noor naine: Algatuseks tahaksingi teada, kas määratlete ennast meesõiguslasena ja mida see sõna õigupoolest teie jaoks tähendab?
Vana mees: Ei määratle, sõna ei tähenda eriti midagi. Tänapäeva ühiskonnas näivad õiguslused olevat eelkõige psüühiliste hälvete maskeerimiseks.
Noor naine: Kas meeste õiguse kaitsel peab töötama feminismi vastu või on ka võimalik liikuda paralleelselt?
Vana mees: Kui vaja feminismi kohta küsida, võiks teha seda teisiti…
Noor naine: Aga siiski, täpselt seda ma teada tahaks…
Vana mees: Ei tea, olen väga feminismikauge. Ega oska ka meeste õiguste kaitsest palju arvata. Teile vastamiseks asja uurides sain kuulda, et moodsas kunstiteaduses on liitunud feminism ja marksism, nii et kui see on nii, siis head teed neil minna – marksismilaadsete võitlusideoloogiate (mis paratamatult on suunatud teiste õiguste kärpimisele) vastu peaksid astuma kõik, kel võimalik.
Noor naine: Oma artiklis “Rügame kõik koos end surnuks” nimetate meeste peamiste probleemidena Eesti ühiskonnas ülisuuri nõudmisi ja sest tulenevat võimatust jõuda vaimse eneseteostuseni; meditsiinilisi probleeme; stressi; tüdrukutele suunatud haridussüsteemi. Kas mehed vajavad kaitset? Mida konkreetselt peaks siis ette võtma, et meeste olukorda parandada? Millisena näete ideaalolukorras mehe staatust ühiskonnas?
Vana mees: Ideaalolukorda ei tule (õnneks?) kunagi, aga esimene soovitus on lugeda mõttega läbi raamat “Mees muutuvas maailmas”, mis sisaldab Eesti meestearstide ja psühholoogide arusaama mehe probleemidest ja ka mõned esmased lahendused, ning teine soovitus on klikata veebilehele www.meestekeskus.ee, et lülituda diskussiooni teemal “kuhu edasi, mees”. See ei ole soovitus ainult meestele, vaid võibolla enamgi veel naistele, sest pingetest tuhmunud ja hingevaakuv mees ei ole ju ka naisele eriline õnnistus. Nagu ka mitte aastakümnetepikkune lesepõli.
Mittetulundusühing Mees Muutuvas Maailmas ärgitab pöörama ühiskonna tähelepanu meeste probleemidele. Liikmete hulka kuulub mõistagi ka naisi. Mtü MMM seab endale põhikirjas neli eesmärki: mõtestada maailma mehe pilgu läbi; aidata kaasa poiste ja meeste kohanemisele muutuva maailmaga; suunata ja arendada poiste saavutusvajadust, kasvatada poistest täisväärtuslikud mehed ja isad; rõhutada mehe ja naise ühendatust ning võrdväärsust. Juba tükk aega enne ametlikku organiseerumist hakkasime korraldama harivaid ja koolitavaid laagreid Pilistvere lastele. Poistega võrdõiguslikena osalevad projektis ka tüdrukud, sest lapsed ei pea tundma diskrimineerimist. Samuti on koolituste läbiviijate seas küllalt palju naisi. Andes praktilise koostoimimise eeskuju, aitame loodetavasti peletada soolise lõhestatuse jutlustajad ühiskonna äärealale.
Noor naine: Uuriks kohe lähemalt – kes on selle mtü peamised eestvõtjad? Kas teil on veel plaanis konkreetseid üritusi, mille abil neid põhimõtteid täide viia ja teadvustada? Kas teil on ka poliitilisi eesmärke?
Vana mees: MTÜ sai alguse raamatust “Mees muutuvas maailmas”, seega meie nelikust. Käivitasime omaenese rahakoti peal Pilistvere lastele laagrid, siis tuli juurde veelgi inimesi. Kui oleks raha ja energiat (mis veidi sellega seotud), siis teeks päris palju üritusi, jätkaks Pilistvere laagreid, teeks seksuaalsusuuringuid, psühholoogilisi uuringuid, käivitaks meeste kriisiabi- või lihtsalt nõustamiskeskusi, hetkel on aga isegi kodulehekülg rääbakas... On lootus, et pärast MTÜ MMM registreerimist tekib kindlam struktuur. Poliitilisi eesmärke ei ole.
Noor naine: Olete nimetanud menetluses olevat võrdõiguslikkuse seadust “propagandistlikuks trikiks, mis ei hakka kunagi tööle” – miks nii? Kas ei oleks võimalik muuta seadust nii, et see kaitseks ka meeste huve ja töötaks tõelise võrdõiguslikkuse heaks?
Vana mees: Inimese kui liigi lahksoolisus on jumala või elu või mille tahes kaasaanne ja kui seadus või kohtukull lendab inimese bioloogilise aluspõhja kallale (nt käesoleva seaduse järgi pole olemas meeste- ja naistetöid, ehkki tegelikkuses teevad bioloogilised eri nevused paljud tööd ühele või teisele soole kergemini teostatavaks), siis on midagi väga valesti. Sedavõrd ürgse asja kui sugude vahekord ainus intelligentne regulaator saab olla kultuur või traditsioon.
Seega siis, kõnealuse seaduse sisulisel kujul töölehakkamine annaks tunnistust, et me oleme kultuuritu rahvas. Siiski peab olema väga suur pessimist, et arvata, nagu saaks eesti mehi ja eesti naisi omavahel kokku lasta vaid kohtukulli ähvardava tiivaplagina all. Pigem tundub, et eestlased on arukas rahvas ja kui meie seas keegi ajab taga “tõelist võrdõiguslikkust”, siis on ta hull, loll või demagoog. Esimesed kui süüdimatud ja teised kui “looduskaitsealused” ei vaja üldse seda seadust, sest nad on ka palju olulisemate seaduste toime alt vabastatud, kolmandate jaoks pole seadusi nagunii muuks kui omakasuliseks väänamiseks. Tahaks loota, et normaalne mees ja normaalne naine teevad õiguslus-seadusele vilistades sugu ja meid saab palju.
Noor naine: Vastaksin teile teiste meesuurijate sõnadega: soorollide ürgne vastuvaidlematu paikapidamine on müüt. Üha enam on inimesi, kes mõtisklevad tõsiselt oma soolise kuuluvuse üle, enam ei eksisteeri kahest jaotust: mees ja naine, mis määraks kogu inimese identiteedi. Isegi arstidel on mõnikord raskusi vastsündinud beebi soo kindlaksmääramisega, üha enam tehakse soovahetusoperatsioone, suhtumiste liberaliseerumisel tulevad homod ja lesbid üha enam välja – vastandid on tuhmumas ja üha enam selgub, et väga palju inimesi on n-ö vahepeal. Ja neile võib see “ürgsete soorollide” nõudmine just identiteedikriisi tekitada.
Vana mees: Arvan, et see on üks europotsentristlik mõttekäik. Kusagil bantu suguharus lüüakse selline piiritu olend maha, Peterburi Kunstkameras ja mujal on nad piirituses. Anomaaliad juhtub alati ja neilgi on olemasoluõigus, ent nende võimendamine on märk sellest, et Euroopa kultuur on praegu haige.