See on üks neid juhtumeid, kus etendusest rääkimine eeldab selle aluseks olnud raamatu käsitlemist.

Seega raamatust kõigepealt. ­Jonathan Littelli romaan „Les Bien­veillantes“ (eesti k „Heasoovijad“, Tõnu Õnnepalu on soovitanud ka „Eumeniidid“) ilmus 2006. aastal prantsuse keeles ja osutus sensatsiooniks, pälvides tol aastal Prantsusmaa kaks kõige tähtsamat kirjandusauhinda.

See on suur romaan (ka mahult, üle üheksasaja lehekülje), mida hakati võrdlema lausa Tolstoi „Sõja ja rahuga“. Littell ise, tõele au andes, pole sellise võrdlusega nõus. Littell on märkinud, et Tolstoil on sõda vaheldumisi rahuga, aga temal on ainult sõda. Täpsemalt massimõrvad.

Romaani sisuks on SS-Ober­sturmbannführer Maximilian Aue pihtimus. Romaani esimesed kaks lauset kõlavad umbes nii: „Kaasinimesed, laske ma räägin, kuidas see oli. Me ei ole su kaasinimesed, võite te vastu vaielda, ja me ei taha teada.“

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel