Ühel päeval pannakse kaugel lõunas, Pedaste külas põlema pastoraat. Paar päeva hiljem põleb maha vana maja ning majast leitakse nooruki laip. Teine noormees, tema sõber, jääb jäljetult kadunuks. Keegi naisterahvas sõidetakse autoga surnuks, kohalik ärimees poob ennast üles ning ühe kohtuniku haua rüüstavad vandaalid. Seejuures on toimuvatel sündmustel kummaline sarnasus rohkem kui nelisada aastat tagasi samas paigas toimunud nõialooga. Juhtumeid tõttab lahendama terasrusikatega uurija Hando Oras, kes unistab poksimisest, armastab oma naist ja lapsi ning on tundnud Püha Vaimu lähedust. See on Hando, kes juba teose alguses teatab: „Kuradil on lapse nägu. Ta vaatab sulle süütute silmadega otsa ja sina… sa ei teagi, kellega on tegu.“

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel