LOE 05.09.2002

Viviane Forrester "Majandusõudus" Kupar, Tõlkinud Eva-Ly Epp, 184 lk.

Prantsuse kirjanik ja esseist Vivianne Forrester (ka Vincent van Goghi biograafia autor) üritab sotsiaalkriitiliste analüüsidega selgust tuua maailmas valitseva inimliku leppivuse ja muretuse põhjustesse. Autor on seisukohal, et maailma, milles me elame, ei eksisteeri juba ammu. Poliitikud aga püüavad näidata, et see maailm, mille kadumine meid marru ajab, on midagi jäädavat ja kindlat.

Töömüüt on olnud müütidest üks olulisemaid, sest see puudutab masse. Vananenud töösuhted ja "moodne" töötus annavad eksitava pildi karmist tegelikkusest - abisaajad moodustavad tühise osa neist miljonitest, kes on palgatöötajate hulgast välja arvatud. Ehkki uuringud kinnitavad, et töötud ei sobi nüüdisühiskonda, on nad siiski selle süsteemi loomulik ja paratamatu tagajärg.

Autori teravalt kriitiline sotsiaalpoliitiline käsitluslaad koos kohatiste utilitaristlike hinnangutega näitab globaliseeruva maailmapildi üllatavalt hoomatavat terviklikkust. Kui majandustegevus on võimeline (või sunnitud) looma miljonitele majanduslikke õudusi, siis ei saa enam rääkida kohalikust tahtest midagi parandada.

Veelgi põnevam on arutlus, kas töö on tulevikuühiskonnas üldse enam vajalik? Elupäevi on võimalik ka muud moodi mööda saata.

Autor konstrueerib omamoodi paradokside süsteemi, mida ta ise nimetab õuduste ahelaks. Ahela vältimatuteks kõrvalnähtudeks on tööpuudus, töösuhete muutustest tingitud ebastabiilsus, riigivõimu ja majandusgigantide kokkumäng aina suurema kasuminõudluse nimel jne.

"Kapital läheb välja, immigrandid tulevad sisse," ütleb Forrester välja napisõnalise tõe, mille kinnituseks toob ta hulgaliselt näiteid. Taoliste aksiomaatiliste väidete rohkus on omane tervele raamatule. Kuid just põhiteeside lahtirääkimise viis ja range asjalikkus on need, mis "Majandusõudust" mõnuga lugema panevad.

Esmapilgul tundub, et autori sümpaatia on sotsiaalselt kannatava rahvakihi poolel. Pealkirigi - "Majandusõudus" - peaks juhtima tähelepanu millelegi katastroofilisele. Tegelikult väljendab autor nüüdse maailma tegelikkust ja arvatavaid suundumusi, milles objektiivne determineeritus ei sõltu üksiku riigi või rahva tahtest. Me kogeme küll maailmamajanduse arengu pahaendelisi tagajärgi, kuid nagu väidab Forrester, oleme kõige suhtes ikkagi leplikud ja isegi muretud, sest "kaduv maailm" on meid sellisteks kasvatanud.

Enn Mälgand

Koolibri "Illustreeritud faktivaramu", 456 lk

Briti päritolu Dorling Kindersley kirjastuse teatmeraamatud on Eesti turul vanad tegijad. Kooliaasta eel ilmunud “Illustreeritud faktivaramu” on eelkäijaist laiahaardelisem ja sellevõrra ka pealiskaudsem. Pisut enam kui nelisada lehekülge sisaldavad infot nii paljudel teemadel, et enamasti jagub joonise juurde tekstiruumi vaid mõne rea jagu. Ja ongi hea, sest fotod, joonised ja napid saatetekstid on ülevaatlikud, põnevad ja teravmeelsed. Näiteks teatab ainuraksetest jutustava lehekülje tekst, et “ripsloomal kulub viis minutit, et ujuda selle lehekülje pikkune vahemaa”.

“Faktivaramu” kasutab originaalkujundust nagu enamik sedalaadi teoseid. Sel puhul trükitakse kogu raamatu tekst vaid musta värviga, mis hõlbustab tõlkeversioonide küljendamist ja raamatu trükkimist – kogu illustreeriv osa jääb muutmata. Muidu hästi tõlgitud-toimetatud raamat kukub nähtavasti just sellesse auku. Soomest jutustav lehekülg kinnitab, et põhjanaabrite juures kehtib mark, ka teiste euroriikide küljed ei maini uut valuutat. Pole siis ime, et maailma kõrgeimate hoonete nimistust leiame teadagi millise kaksiktorni… Tiitellehelt selgub, et originaal ilmus 1999. aastal.

Eestile pühendab raamat kahjuks vaid väikese nurgakese Soome-külje allservas. Ehk oleks saanud originaalile mõned leheküljed lisada? Mõne aasta eest ilmunud Dorling Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedias” on seda ju tehtud.

Tarmo Rajamets

ELAMUS:

Väike Entsüklopeedia 2002. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. 1455 lk.

“Väike entsüklopeedia” ilmus meil esimest korda eestiajal, kolmekümnendate lõpus ning nüüd on see jälle olemas. Põhimõtteliselt on entsüklopeedia konservatiivne teos, mis dokumenteerib võimalikult põhjalikult kõike vana, ühepäevaliblikaid kaante vahele ei lase. Ometi on viimastel aastakümnetel muutunud entsüklopeediad järjest pildirikkamateks ning nii on juhtunud ka VE-ga.

30 000 märksõna ja 5000 illustratsiooniga “Väike Entsüklopeedia” on esimene moodne eestikeelne universaalentsüklopeedia. Tahad ülevaadet Eesti eurolauludest – aga palun. Väikese lehepööramisega näed skeemi nii Euroopa Liidu struktuuridest, kui saad teada, kus asub eesnääre. Ühtmoodi kenasti on servatabelitesse laotud EKP Keskkomitee sekretärid, Egiptuse jumalad ja Balzaci tähtsamad romaanid. Saab teada, kui kiiresti liigub tigu ja valgus vaakumis, millised hobusetõud on kuumaverelised ja kus elavad kukkurloomad. Eriti meeldivad mulle riikide ja maailmajagude kaardid ja ajalooülevaated.  Moodsa ilme juures (ohtrad skeemid, pildid, tabelid) on siiski säilinud asjalik sisu.

Nüüd, kus algab miljonimäng, on VE igale tulevasele miljonärile ilmselt möödapääsmatu abimees. Mina panin raamatu öökapile ja lugemist jätkub kauemaks. Kui muinaspõhja jumalad,  morsetähestik, putukate liigid ja seedekulgla ehitus selgeks õpitud, võib isegi õnne katsuda.

Kalev Kesküla

OLE VALMIS:

VALGUS

Thierry Meyssan

"11. SEPTEMBER 2001 Prantsuse uuriva ajakirjaniku ootamatu versioon juhtunust"

KOOLIBRI

Merili Metsvahi, Ülo Valk

"Rahvaluule. Antoloogia", "Rahvaluule. CD"