Täna, 22. aprillil sünnipäeva pidava kino Sõpruse kujul on tegu nõukogude aja olulisima Tallinna esinduskinoga. Seda markeerib tõsiasi, et kobarkinode tulekuni Eesti ainus mitme saaliga kino rajati otse vanalinna, mida uute ehitistega jõudumööda “raviti”, et võõrutada inimesi senisest kodanlikust elustiilist. Sellise uue võimu jõulise ruumilise enesekehtestamisena kerkis 1950. aastatel lisaks Sõprusele Balti Laevastiku Ohvitseride Maja ehk praegune vene kultuurikeskus Mere puiesteel. Mõlemad ehitised pakkusid lihtsatele tööinimestele senikogematut imeilusat ja luksuslikku ruumi, mis pidi mõista andma, et uus võim pole elitaarne, vaid näoga rahva poole.

Tegelikult on tagantjärele suisa hämmastav, et erinevalt näiteks Narvast rajati sõjas tugevalt kannatada saanud pealinna südamesse uusi hooneid nii vähe. Lisaks mineviku suhtes sõbralikumalt meelestatud linnaplaneerijatele ja -juhtidele oli siin oma osa ka sellel, et pärast teist maailmasõda oli enne kiiremaid ja odavamaid lahendusi võimaldava ehitustehnika ja suurpaneelide levikut suuremate kivist hoonete rajamine õige vaevaline. Seda aeglustas veelgi toonane tava maju dekoreerida.