Tarantino viimane film on järjekordne näide sellest, kuidas midagi üritab öelda mees, kellel tegelikult eriti midagi öelda ei ole. Me pole teda ju kunagi sõnumi pärast armastanud. Oleks asjatu teha nägu, et Tarantino filmograafia on mingitmoodi tema kui autori kasvamise lugu. Ta on alati sealsamas tolmuste riiulite vahel, läikima löömas vanu pop-artefakte, ridahaaval paberile kokku kleepimas dialoogi juba kuuldud ridadest. See on märgisüsteem, mida ta haldab. Taaskasutus.