Teosed said ridamisi festivaliauhindu, neid saatis kriitikute ja publiku soosing. Läänemaailma köitis filmide juures nende atmosfäär, lihtne igapäevaelu vaatlus ja peen huumorimeel, mida vahel sotsiaalse satiiriga vürtsitati. Huumoriga pikitud eluvaatluste kõrval oli aga teinegi traditsioon, millest ohtralt inspiratsiooni ammutati. Selleks olid 1930. aastate Tšehhoslovakkia avangardistlikud ja sürrealistlikud liikumised, mis olid nii natside kui kommunistide juures põlu all. 1960. aastate vabamas õhkkonnas sai traditsioon uue elujõu.

Jan Němeci 1966. aastal valminud „Peost ja külalistest“ on kafkalikust atmosfäärist kantud sürreaalne mõistulugu, must komöödia ühiskondlikust survest ja konformsusest. Vera ­Chytilová „Kirikakrad“, mis valmis samal aastal, oli aga ilmselt kogu aastakümne radikaalseim film nii sisult kui vormilt. ­Jaromil Jireši „Valerie ja tema imede nädal“ ja František Vláčili „Marketa Lazarova“ ammutasid aga ainest otseselt sõjaeelsetelt autoritelt ja on mõlemad erakordse pildikeelega teosed. Tšehhi kuulsaima sürrealistliku poeedi Vítězslav Nezvali romaanil põhinev „Valerie ja tema imede nädal“ on gootihorrori ja erootikaga pikitud lugu teismelise tütarlapse seksuaalsest ärkamisest. Unenäolise süžee raskestitabatavuse korvavad enam kui küllaga ülikaunid sümboliterohked kaadrid, mis kauaks meelde jäävad. Ka ­Vladislav Vančura avangardsel romaanil põhinev „Marketa Lazarova“ on ebatavaline visuaalne saavutus. Ühtaegu painavad ja lummavad kaadrid, milles keskaegsed klannid omavahel asju klaarivad, on andnud ainest öelda filmi kohta, et see oleks justkui Ingmar Bergmani ja Alejandro Jodorowsky filtriga „Troonide mäng“.

Siim Angerpikk

Filme näeb 8.–10. juunini Tartu Elektriteatris toimuvatel Tšehhi uue laine filmipäevadel.

Siim Angerpikk on Tartu Elektriteatri meeskonnaliige, kes kuulub näitleja ja lavastajana ka Tartu Uue Teatri loomingulisse ringkonda.

Varasemalt on Siim korraldanud ja valinud filme Tartu Maailmafilmi festivalile.