Manpurse’i teema üle mõtiskledes tuleb kohe alguses kokku leppida, et tegemist pole sugugi Ida-Euroopast pärit uue, vaid hästi unustatud vana nähtusega. Toogadel ja tuunikatel taskuid polnud, seega kandsid mehed kotte juba antiikajal. Kindlad saame olla selles, et manpurse’i esivanem kuulus kohustuslikus korras iga Vana-Rooma leegionäri garderoobi. Loculus ehk eesti keeles „väike koht“ oli pisemat sorti nahkkott, lõikelt ümbrikusarnane, pika nahkrihmaga varustatud ja ilmselt risti üle keha kantud. Arvatakse, et leegionär kandis loculus’es oma isiklikke tarbeid ja näkse. Ilmselt leiame ka ühest keskmisest tänapäevasest manpurseist näiteks Snickersi, telefoni ja omaniku kodu- ning autovõtmed. Leian, et sõna „loculus“ kõlab väga hästi, seega võiks eesti keeles kasutusel oleva kohmaka „meeste käekoti“ asemel vabalt just seda hakata kasutama. Saaks kuidagigi lähemale antiiksele kultuuritraditsioonile, mis meil üldjoontes puudub.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel