21.12.2007, 00:00
Orelipoiss “99”
Orelipoiss
“99”
(Mortimer Snerd)
Heliplaat, mis tõepoolest sisaldab 99 lugu.
Aasta
võis olla 2004 või 5 ja popimaailmas oli parasjagu käimas
suur Kesk-Eesti invasioon. Vaiko Eplik tegi oma esimest Eliidi-plaati, samal
ajal ilmus Koera debüüt ning üsna kohe ka Ans.
Anduri ja Köögi oma. Just siis hakkas väsimatu demodetektiiv
Kaarel Kose paljundama ja sõpradele jagama kahte CD-täit
müütilise Orelipoisi lugudega. Üsna kohe selgus, et peene nime
taha on varjunud kõigi nimetatud bändidega nii või teisiti
seotud suur Jaan Pehk, kunagine Türi Laululind ja Claire’s Birthday
naistemagnet.
Pean tunnistama, et need kaks plaati jäid
üsna kauaks rahulikult lauanurgale ning kattusid pikkamööda
suvalise kontorisodiga. Orelipoisi laulud olid imelühikesed,
üleloomulikult intensiivsed ja kuigi enamjaolt olid nad väga
naljakad, muutsid nad toimetuse naised vihaseks toomasleppade karjaks, kes ei
visanud sind lauatelefonide ega läpakate, vaid suurte LaCie
monitoridega.
Niisiis piisas Orelipoisi nautimiseks ainult
teadmisest, et osast neist katsetustest said seemned, millest kasvas nii
mõnigi Eliidi ja Köögi pophitt. Pluss legendist, et lood on
nii lühikesed põhjusel, et Jaani arvuti (millega ta loomingut
salvestas) kõvaketas sisaldab nii palju vajalikku jama, et sinna mahub
juurde korraga ainult üks maksimaalselt minutipikkune laulujupp.
Midagi siiski kripeldas endiselt. Olgu, kuulata Orelipoissi ei saa, kuid
ometi võiks see tükike Eesti muusika- ja luuleajalugu olla
ametlikult vormistatud. Kus on album? Kas kordub Guns N’ Rosesi ja My
Bloody Valentine’i stsenaarium?
Tänu Vaiko Epliku
muusikaimpeeriumile on see oluline ese nüüd siis olemas.
Peal 99 lugu. Sisaldab selliseid hitte nagu “Tore on oodata”,
“Tauno pildistab” ja “Muinasjutt
kitarrivõimendist” (ning tulevikuklassikuid, tõsist eesti
bluusi “Puidu” ning 1,7minutilist rock-ooperit
“Pommimärt”). Põhimõtteliselt siis lühike,
kuid nii sisukas, et selle läbikuulamiseks tuleb varuda pool
nädalat.
Ma ei tea, kas just igas kodus, aga igas koolis
võiks selline plaat kindlasti õppevahendina olemas olla. Siis on
vähemalt lootust, et tulevikus ei pea me enam kuulma ühtegi
nõmeda tekstiga eesti poplaulu.