Ma polnud ammu Talbotiga kohtunud ja nõnda alustasin lugemisest. Too vana tuttav sõna „psühhedeelia“ tuli bändi tutvustustes ikka ja jälle esile ja ma muutusin rahutuks. Kui moodne ­metalsurub tagaplaanile animaalset ja primitiivset oma organismis, siis on just „psühhedeelia“ see, mille kaudu ta puhastub ja kõrgemale, lõpmatusele lähemale haarata püüab. Või siis saab sellest lihtsalt „hea maitse“ – aromaatsesse loori mähitud tühjus ja tumedus. Aga siis tuli Talbot ise (Magnus Andre, basskitarr, elektroonika, vokaal, ja Jevgeni Mihhailov, trummid, vokaal) ja ei langenud ülalmainitud lõksu. „Magnetism“ on põhimõttekindel plaat, samas tihe, mitmekesine ja hea manööverdusvõimega. Ja väga ekspressiivne.