Halvasti käitumises on midagi vabastavat. Eriti kui on kodune kasvatus, mida üle parda heita. Soolises ühiskonnas on tüdrukud teadupärast kasvatatud olema korralikumad kui poisid. Peamiselt, et keegi julgeks nad ikka ära kosida. Magus on vaadata, kui mõni neist tüdrukutest korralikkuse kestast tahtlikult loobub. Sarjas „Täitsa hullud“ (Absolutely Fabulous) on sisemine loom valla päästetud, paljastades vaatajate rõõmuks enesekeskse ja mõõdutundetu lõbu tulevärgi.

Kinodesse jõudis äsja täispikk film „Täitsa hullud“, mis hullutab fänne ja suure tõenäosusega jätab ülejäänud osa inimkonnast külmaks. Ma olen fänn. Film põhineb Jennifer Saundersi kirjutatud samanimelisel sarjal, mida tehti aastatel 1992–2012 viis hooaega koos lisaosadega. Sari on omandanud kultusstaatuse kõikide seas, kes hindavad pinnalisi väärtusi, elu nautimist ega pea „trendi“ sõimusõnaks.

Sarja eestikeelne pealkiri „Täitsa hullud“ on teise rõhuasetusega kui originaalis, mis otsetõlkes kõlaks „Täiesti imeline“. Eesti kultuuri see vist siiski sobib, sest pöörastele eesti neidudele meeldib luua enesemütoloogiat endast kui hullust, et tsivilisatsiooni liiga raskest ikkest vabaneda. Imeline olla on glamuursem kui hull, aga lõpuks teeb see sama välja.

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet