Tere Eestimaa suvi!
Andku kallis lugeja andeks järgnevate mõtete fragmentsus, aga palav suveaeg lihtsalt ei luba mõttekäike sidusamaks vormida. Juhtub!
Käisime hiljuti Õllesummeril filmimas. Silmapilkselt saime platsi populaarsemaiks kuttideks. Kõikjalt taarus ligi mehepoegasid, kes jõllitasid kaamerasse ja mörisesid isamaalisi laule. Plaatinablond beib jooksis, õlletopsid stilettode all ragisemas, et näidata niudeile paigaldatud A Le Coqi kleepsu. Sai tulistada inimjänese pihta ja õõtsuda masin-pullil, sai õgida kärsatatud siga ja juua kõiki maamunal eksisteerivaid õllesorte ning lõpuks oma rahvaga ühtses rivis kusta „makarovi flööti“ (teate küll – tibukollane renn lauluväljaku ääres).
Iga haritud eestlane peaks korra käima Õllesummeril. Säärane ekspeditsioon sisaldab antropoloogilist avastamisrõõmu ja kinnitust evolutsiooniteooria paikapidavusse. Eestlane on arenenud seast. Kogemaks tõsiasja, et meid ümbritsev sotsiaal-kultuuriline keskkond on vaid õhuke samblakiht, mis peidab põhjatut mülgast, tuleb ennastki aeg-ajalt poriseks teha.
Meediatööstus on üle läinud tühikäigurežiimile. Suveuudised, suvetuurid, suvelavastused, Valdur ja Maie, Carmen Kass, Tere Pärnu Suvi, kes kuskil puhkab, kes kellega puhkab, kes kuidas puhkab. Kerge vein, kerge õlu, kerge elu. Suvi tähendab kõigi ajuprotsesside hoolikat väljalülitamist ja pühendumist kehalisusele. Suvi tähendab nautimise imperatiivi ka neile, kes tühist tilu-lilu muidu jälestavad.
Naudinguvajadus tekitab tuska, kui nautida ei taha ja ei oska. Midagi asjalikku kuskil ei toimu, kedagi kuskilt kätte ei saa. Normaalne argipäev on justkui halvatud, sest käes on püha puhkuseaeg. Kogu aeg peaks nagu midagi tegema, kuhugi sõitma. Pärnu, maale, reisile! Aga kui Pärnu tüütab, kui maakohta ei ole ja reisiks puudub raha? Kui puhata ei viitsi? Elu on tühjust täis, aeg tilgub nagu roostes kraan.
Suvi on kodanlik aastaaeg. Vaesed püüavad kuidagi ellu jääda ja rikkad elavad täiel rinnal aasta ringi, aga suvesessioonil pääsevad õilmitsema just keskklassi ihalused. Arthur Miller kirjutas „Proovireisija surmas“: „Kannatada viiskümmend nädalat kahenädase puhkuse pärast, et lihtsalt olla ilma särgita väljas“. Kui jaapanlane leiab oma identiteedi korporatsioonis, grusiin kogukonnas ja prantslane sõpruskonnas, siis meie tublile ronijale on kõige lähemal ameerika ideaal – tööta aasta otsa roppu moodi ja siis naudi kaks nädalat kogu raha eest.
Sealiha ja õlu! Skuuter ja lennuk! Uus aiamööbel uue eramaja terrassile. Tarbimisterminalide silmapiirini ulatuvad letid varjavad eksistentsi üksildust. Pereisa on soodsalt hangitud grillahju üle sama õnnelik kui Olari Taal, kes on äsja maha lasknud suure isase pruunkaru. Kulutamine, soetamine ja muretsemine annavad olemisele eesmärgi. Väikeauto vahetab välja mahtuniversaal, et mahutada kogu pere ja muud asjad. Mahtuniversaali vahetab välja maastur, millega saab otse läbi metsa sõita mereäärsesse suvemajja. Liising on õnne ekvivalent.
Meie paljukiidetud keskklassi elu on paljuski varjatud vaeste showoff teistele vaestele. Vargamäe Andres süütab kümnerublalisega piibu, sest ta ei taha Pearule alla jääda. Maanoored müüvad mullikakarja ja panevad metsa panti, et Õllesummerist täie rinnaga osa saada. Linnanoor sõidab poole miljoni eest liisitud autoga ümber kaubamaja, sest raha ei jätku bensiini ostmiseks.
Eelmisel aastal sadas Õllesummeri ajal paduvihma (jah, ma olen käinud Õllekal isegi kaks korda). Vabaõhulaval esines gruusia lasteansambel, kes laulis imeilusaid gruusia rahvalaule. Pori uhtus üle tüdrukute lumivalgete atlasrüüde, vihm peksis lötsi poiste uhked mantlid ja papaahhad. Lava ees polnud aga ühtegi kuulajat. Saku telgis näidati parasjagu Veerpalu teisikut ning A Le Coqis toimus eurokaraoke. Üle grusiinide melanhoolse meloodia kaikus igast telgiavausest rahvalik jauramine. Ansambel lõpetas ilma aplausita ja sõitis tagasi tuhandete kilomeetrite taha. Mina aga silmitsesin kuni Maarjamäe memoriaalini ulatuvat pargitud autode kolonne ja mõtlesin oma rahvale. Mõtlesin vabadusihale ja kättevõidetud vabadusele. Vabadus ilma ideaalideta ja ilma intellektuaalsuseta, vabadus jaurata, vabadus omada isiklikku autot, vabadus võtta suvest viimast, vabadus mitte hoolida. Vabadus kui puhas elutung, rõve ja võimas.
