Kui me kohtume, istub Tiina Mälberg musta värvi seina ääres. Ta istub nii liikumatult, et kaugelt vaadates tundub, nagu oleks seinal maal temast. Portreemaal naisest, kel on ees ümarad moodsate puust raamidega prillid ja nende taga pilk, mis uurib tulijat pingsalt. Tõsist nägu raamib sasine ruuge poisipea. Must sametpintsak ja türkiissinine sall on hoolega valitud.

Kuni Tiina viipab käega ja maal laguneb koost. Ta astub maalilt maha ja naeratab. Tiinal on viimasel ajal kiire, ta saabus just Jaapanist. Elutempo muutus pärast peaosa Kadri Kõusaare filmis „Ema“ (2016).

Tiina Mälberg on olnud 25 aastat näitleja, esimesed aastad Ugalas ja viimased kakskümmend Rakveres, kuid nüüd, seoses filmiga, on hakanud asju juhtuma. Aasta algul pälvis ta rolli eest „Emas“ Eesti parima naisfilminäitleja preemia. Juunis kuulutati ta Hispaanias Madridis toimunud filmifestivalil parimaks naispeaosatäitjaks.

Tiina ei taha neid tunnustusi üleliia tähtsustada, kuid möönab, et tema enesekindlus on näitlejana nüüd pigem tõusnud. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel