Möödunud nädalal esietendus ­Kanuti Gildi SAALis Iggy sooloetendus „Physics and Phantasma“, mis pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Etendust saab näha veel täna, 29. märtsil kell 19.30.

Kõik sai alguse pungist. Kõik algab valjust ja selgest „FUCK YOUST“. Kuigi punk tõestab esmajoones seda, et poleemika on suurepärane loominguline jõud, õpetas punk mulle samas kõike, mida tean solidaarsusest. Naermist nendega koos, kelle üle naerdakse; nende kutsumist, kes on jäetud külma kätte; hoolitsemist kõigi eest, kes on hädas.

Lapsena oli mul trepi peal oma koht, kus ma haamri ja kruvikeeraja abiga võtsin asju lahti. Kellad, raadiod ja mänguasjad muutusid tervetest asjadest miljoniks tükiks. Mind võlusid rohkem väiksed unustatud osakesed kui terve funktsioneeriv ese, ja ma arvan, et see on siiani nii.

Mulle lihtsalt meeldivad asjad rohkem siis, kui nad on teiste asjade kõrval.

Ma olen alati arvanud, et mind huvitab peamiselt keel, kuid viimasel ajal olen aru saanud, et ma tegelen pigem kõnega, sõnadega rääkija ja vastuvõtja vahel. Kui sõna on mingi kogemuse tõlge, sümbol, siis räägitud sõna on see tõlge taas kogemuseks muudetuna. Sõnast saab tegu, millel võivad olla nii imeilusad kui katastroofilised tagajärjed. Me võime öelda „ma armastan sind“ ja saada sama lause vastu. Võime jutustada teistele loo ja jagada oma peas olevat fantaasiat paljudega. Meid võidakse valesti mõista, me võime manipuleerida. Me võime saata miljoneid inimesi gaasikambrisse, ja seda vaid sõnade abil.

Vastu teist nahka.