Tulevikutäht 2012: Jagatud kohv ja isiklik tee
Kadri on tantsija, tegevuskunstnik, koregraaf. Kirjutab lühiproosat ja teatritekste. Tegeleb kehamiimi ja action-teatriga. Inimesena on Kadri väga armas: sirgjooneline ja intelligentne. Enesekindel, kuid mitte enesekeskne. Tähelepanelik ja vastuvõtlik. Impulsiivne, kuid samas kaalutlev. Kohati analüütiline. Vahetu, aga ei lahmi. Kadril on praegu selline periood, kus ta paneb kokku n-ö oma erialakomplekti. Käib oma teed, aga avatud silmadega. “Ma olen aru saanud sellest, et kui ma olen käinud koolikatsetel või vestlustel, siis on see kahepoolne tegevus – nemad ei vaata üle üksnes mind, vaid ka mina vaatan üle neid. Vastastikune sobivuskontroll. Loominguga on samamoodi – ei ole ainult lugeja, kes loeb minu teksti, vaid ka mina tutvun vaatajaga tema tagasiside kaudu. See on kahepoolne tutvumine.”
Kõverad teed
Pärast tantsubakalaureust Tallinna ülikoolis läks Kadri magistrantuuri hoopis Eesti Kunstiakadeemiasse, õppima tegevuskunsti.
“Oleks olnud hästi loogiline, kui ma oleksin läinud TLÜ tantsumagistrisse alustatud eriala jätkama, aga sinna ei võetud mind vastu. Ja see on väga hästi, et ei võetud – nii rikastav oli minna täiesti teistsugusesse keskkonda, kohata uusi inimesi. Olen seal koolis väga õnnelik, tänu sellele on mu huvi- ja tegevusväli väga palju laienenud.
Mulle on olulised isiklikud marsruudid, mitte liikumine turvalises keskkonnas, kus institutsioon määrab su sammud ära. Olen avastanud, et mina liigun üksi, teen ise valikud. Olulised on juhus ja isiklikud impulsid. Näiteks minu lugu lavakaga. Olen mitu korda proovinud, sisse pole saanud. Aga nüüd mõtlen, et mis mõttes ma ei ole lavakasse saanud: ma olen seal igal juhul sees. Mulle sobib just see tee, mida mööda mina olen sinna liikunud – sel aastal sain võimaluse aidata Kadi Tudret kehamiimi tundide andmisel lavaka tudengitele. See meeldis. Oh, ja mis veel meeldis, oli koostöö Koit Randmäega. Me tegelesime EKA graafilise disaini II kursuse tudengitega ja andsime neile performance’i-kursust. Ma olen nendest õpetamistest ise väga palju õppinud. Keskendumine on ikka hoopis teise intensiivsusega. Õpilasena võid vahel mitte kaasa mõelda ja aknast välja vaadata, õpetajana ei saa seda endale lubada.”
Üles kirjutatud elu
Kadri tegi pärast bakat ülikoolist aastase pausi, õppis Drakadeemias näidendikirjutamist. Kadri räägib, et kui lavaline enesekindlus on tekkinud kuidagi oma kogemuse baasil, siis kirjutamise kindlus tuleb teisiti, tunnustuse ja tagasiside abil.
Kadri pälvis 2011. aasta Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel III koha. “Kirjutamine pole mulle mingi kerge asi, see on alati väljakutse,” tunnistab Kadri. “Hästi palju annab inspiratsiooni enda elu, isiklikud käivitajad lähevad alati teksti sisse. Ma olen tänulik, kui mul palutakse midagi kirjutada, sest just nii saan ma ka enda jaoks asju selgeks mõelda. Näiteks, mingi hetk tundsin, et ma liigun teatrist eemale, et pole nagu miskit köitvat ega eriliselt motiveerivat, ja siis järgmisel hetkel palus Andrus Laansalu, et ma kirjutaksin ajalehele KesKus, milline teater mulle meeldib. See oli uskumatu – tuli mingi väline faktor ja tõmbas teatri juurde tagasi. Sain aru, et kui mulle midagi, olgu see näiteks mingi teater, ei meeldi, siis see ei tähenda, et ma kogu asja eest põgenema peaksin, vaid vastupidi, sellises olukorras saan ma sõnastada selle, mis mulle meeldib, ja vastavalt siis ka selle meeldiva poole liikuma hakata.”
Kohv ja tee
“Umbes kolm aastat tagasi hakkasin ma koguma enda näopilte. Sellest on kujunenud projekt “Enjoy my morning coffee”. Sellel aastal tegi mu isa (Andres Noormets – Toim.) Pärnus lavastust “Hamlet Anderson” ja küsis, kas ta võib mu projekti seal kasutada. Seal on üks tegelane Stella, kellega Hamlet räägib ainult neti vahendusel – see olengi siis mina, need minu näopildid. See on üks mõnusama energiaga asju, mida minu materjalidega on tehtud. Teen seda projekti praegu ka edasi.”
Sedasi tundlikult oma teed astudes Kadri ka jätkab. Nautides hommikukohvi, vabadust ja väljakutseid.Kadri Noormets (23)
■Amet: EKA tegevuskunsti eriala magistritudeng, NoTaFe ideekirjutaja, ideearendaja
■Senine suurim saavutus: kunstnikuvastutuse jagamine oma isaga lavastuses”Arizona”
■2012 eesmärk: võtta aega, mitte kihutada. Harjutada keskendumist, tõsta intensiivsust, säilitada õhulisust.
