Või väänab psühholoogilist pinget jälkuste ja julmustega. Milleks mulle sellist jama vaja? Nagu ma ei lähe kunagi langevarjuga hüppama, nii hoian ka õudusfilmidest eemale. Elu veereb turvalisemalt.

Niisiis võite ette kujutada kimbatust, kui toimetus palus mul läbi vaadata HÕFFil Eesti publiku ette pääseva filmi „Kuso“ (pildil). Filmi, mille esilinastusel Sundance’i festivalil jooksis märkimisväärne osa publikust kinosaalist välja. Nii hirmus, nii jälk, et filmifanaatikud ei suutnud seda taluda. Ja nüüd mina!

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel