„Kusjuures, kõik arvavad, et ma olen metsik workaholic...“ ütleb Misha Panfilov (30) pärast meie jutuajamist kohviku ukse taga, kui proovime seal tuules kõikudes sigarette süüdata. ­Misha tsõksab tulemasinast leegikese ka minu nina ja suitsu ette ja muigab, sigaret hammaste vahel: „See pole üldse nii...“

Aga vaatame siis. Mida on mees, kes pole enda sõnul workaholic ja kellega oli nädalast nädalasse keeruline intervjuud kokku leppida, sest tal oli kiire ja stuudios tegemist, viimase paari aasta jooksul teinud. Alates aastast 2015, kui ilmus jazz-funk-ansambli Estrada Orchestra – kus ta mängib bassi ja keerab salvestustel nuppe – esimene album, kuni tänaseni on ilmunud kuue albumi, kümne 7tollise singli ja ühe EP jagu muusikat, kus Misha käsi mängus olnud. Vähem või rohkem, pigem siiski rohkem.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel