Ja ongi hea, sest tänu sellele on see paremuselt teine plaat, ­mille RZ oma soolokarjääri jooksul teinud on. Võib-olla tunnen ma keskikka jõudva inimese nostalgiat, aga mulle näib, et industrial metal võiks uuesti moodi tulla küll, ja Zombie oma häbitu B-filmi- ja camp-huumoriga oleks selles skenes jätkuvalt omal kohal, umbes nagu mõni Ministry lollakas väikevend.