“Vana targa mehe” õpetused noorele neiule

Voldemar Kolga paljastab Mait Rauna juhitava meesliikumise patriarhaalsed juured.

Rauna lugu on väga õpetlik, kuna väljendab keskmise eesti mehe arusaamu mehe positsioonist ühiskonnas. Ühest küljest on tore, et jutt, mida räägitakse tavaliselt saunas või õllekas, jõuab ajakirjandusse. Võiks öelda, et vastu Rauna tahtmist (või mine sa tea!) saame teada, mida siis eesti mees arvab võrdõiguslikkusest.
Kirjanikuna rüütab Raun enda mõtted arhetüüpsesse vormi, et olla mõjusam. Ta on võtnud endale Carl Gustav Jungi “vana targa mehe” rolli, kel on olemas piibel – “Mees muutuvas maailmas” –, kus kõik kirjas. Vanale targale mehele vastandub muidugi arhetüüpne noor naine, kes on ilus, aga kelle pea on täis feministlikke-marksistlikke sõklaid. Noore naise roll on mitte mõista vana meest, tõlgendada valesti ta mõtteid. Mis plikast ikka tahta!

Millised on vana mehe mõtted Mait Rauna loos? Vana mees on feminismivastane persoon. Mida see tähendab? Kurjast vaimust püüab iga õige mees kõrvale hoiduda. Elame ju hullul ajal, kus möllab aids ja feminism. Vana mees ei põhjenda, miks tuleb hoida ennast feminismist. Tuleb lihtsalt lugeda raamatut ehk piiblit – “Meest muutuvas maailmas”, kus sisalduvad vastused. Raamatu olemasolu seletab ka Rauna teooriavastasust. Raamatu kõrvale ei saa panna teisi raamatuid, teisi teooriaid, kuna nad ei pruugi olla kooskõlas Raamatuga.
Milline on siis Raamatu teooria? Lihtsalt öeldes, mehelikkuse üle arutav, s.o piire ületav mees lüüakse kas maha või pannakse paremal juhul Peterburis Kunstkambris piiritusse. Selliste anomaaliate olemasolu viitab Euroopa kultuuri haigusele, millele tuleb anda vastulöök Maarjamaalt.

Rauna jaoks jaotub inimsugu kaheks teravaks vastandiks nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt. Arvan, et nii Stalin kui ka Hitler oleksid alla kirjutanud Raamatu ideedele. Kahe soo vahelised isendid (muide, bioloogiliselt on neid ca 17) kas hävitati või pandi diktaatorite poolt vangi. Ma ei tea, mida oleks teinud Raun Tais Alcazari show’s osalevate transvestiitidega (ise nägin, kui ilusad nad olid). Paraku ei ole erandite likvideerimise soovunelm mitte ainult Rauna peas, vaid see on omane rahvamassidele. Norm-standard on hea, mis tahes erand aga ohtlik ühiskonna vaimsusele.
Muidugi on iseasi, et sellise mõttekäiguga julgeb välja tulla haritud inimene, kes elab postmodernses maailmas. Tänapäeval juurdleb inimene identiteedi üle ja paneb kõike kahtluse alla, isegi meeste ja naiste tööd kui vastandid. Istudes praegu arvuti taga ei oska ma kuidagi öelda, millist tööd ma teen, kas naiste tööd, kuna klahvidele vajutamine on kerge, või meeste tööd, kuna ragistan tugevasti ajusid (!).

Ootuspäraselt on Raun riigikogus menetluses oleva võrdõiguslikkuse seaduse vastu, kuna see seadus võib hakata kõigutama “loomulikke” suhteid meeste ja naiste vahel. Äkki tahab mõni mees loobuda mehelikust tegevusest nagu sõjapidamine/jahipidamine ja hakata lapsi kasvatama või tikkima? Raun loodab väga, et rahval jätkuks talupoeglikku tarkust, et mitte lasta end ära võrgutada mandunud Euroopa poolt, kus võidutsevad homod ja lesbid. Hirm on mõelda, milline homoseadus on vastu võetud üle lahe Soomes! Jäägu kõik nii, nagu on olnud aastatuhandeid, on Rauna hüüd.
Samas ei eita keegi, et meestel on suuri probleeme: tervis, varane suremus, mahajäämus hariduses, vägivaldsus, alkoholism, narkomaania jne. Erinevalt Raunast aga peaksime olema tänulikud just feministidele, kes mitte ainult ei räägi meeste probleemidest, vaid viitavad ka põhjustele, mis peituvad ühiskonnas.
Põhjused on selles, et keskmine mees pigem sureb, kui hakkab arutama, ümber mõtestama enda identiteeti, panema kahtluse alla oma patriarhaalset mehelikkust; mehelikkust, mis baseerub saavutustele, mitte aga tunnetele ja koostööle. Feministid kutsuvad mehi endast mõtlema kui mehest, mitte aga kui sootust robotist, kes ei nuta ja tahab kõike kontrolli all hoida.
Ja lõppude lõpuks ei oleks  üldse paha, kui mehed hakkaksid võitlema vägivaldse alge vastu meis endis. Meesliikumine ei ole üldse paha. Oleks tore, kui meie meesprominendid ühineksid niisuguste meesteliikumistega nagu mehed vägivalla vastu (nn Valge lindi kampaania).
Tõeline meesteliikumine ei seisne võitluses naistega (kohtukull andku isadele lapsed tagasi), vaid võrdsete võimaluste tagamises naistele (tööl, poliitikas). Muide, nii mõnedki analüütikud peavad XX sajandi suurimaks sotsiaalseks saavutuseks naiste olukorra paranemist (Läänes).
Kas ei ole äkki hullumeelne islam (talibanid, terrorism) osaliselt põhjustatud valitsevast patriarhaadist? Kas ei taga sugudevahelised võrdsed võimalused paremat sotsiaalset õhkkonda? Kas ei ole nii, et kui vastassugu (naine) tunneb end hästi, siis tunnen ka mina (kui mees) end hästi?

Veel tahaksin pöörata tähelepanu Rauna artikli ühele iseärasusele, kuna sel on laiem taust, peaaegu kogu ühiskonna mentaalsust iseloomustav varjund. Nimelt ei taha eesti inimene ikka veel uskuda seaduse jõusse, sh võrdsete võimaluste seadusse. Seadused on midagi väljastpoolt pealesurutut, võõrast. Ega asjatult ei kasuta Raun arhailist väljendit nagu kohtukull, mis pärit Mahtra sõja aegadest. Tsaar kui kohtukulli sümbol ahistas talupoega.
Nüüd on ahistajad pärit Euroopa Liidust ning suruvad peale soolise võrdsuse seadust. Meite mees ei taha sellist seadust. Küllap me teeme Pilistveres mehe, pangem tähele, mitte Tallinnas, kus mandumine on suur. Eelistame naturaalset kodumaist, mitte tehislikku saksa ersatsi.
Siiski ei ole seadusevastasus totaalne: vist isegi Raun ei tahaks loobuda liikluseeskirjadest, kuigi nad piiravad loomulikku liikumist üle põllu. See annab lootust, et varem või hiljem hakatakse nägema kasu ka sugusid puudutavas seaduses. Muidugi ei juhtu see üleöö, aga esimesed sammud tuleb ära teha, kuigi nad on rasked.