Värske väljalase
Seoses n-ö 3+2 süsteemile üleminekuga sel aastal “päris” lõpetajaid ju palju polegi. Suuresti kaitsti lihtsalt portfoolioga ehk senise loomingu best of’iga. Siiski leian, et noorte kunstnike seas on mitmeid potentsiaalseid tulevikutähti. Kuna just disain, vähemasti tööpõllu mõttes, nõuab Eestis vahest kõige enam kobestamist, siis saigi valik üsna kujunduskeskne.
Eraldi mainimist väärib kunstiteaduse eriala. Lõpetanute valikud peegeldavad ka sel aastal karismaatiliste õppejõudude (nagu nt Ene Lamp, Mart Kalm, Krista Kodres) mõjutusi ning hetkel aktuaalseid diskussiooniteemasid. Nõnda kirjutab Merle Tank töö “Eesti Kunstnikkude Rühm geomeetrilise abstraktsionismi tutvustajana Eesti 1920. aastate kunstis. Ülevaade loomingu põhilistest ideedest ning 1920. aastate ajakirjanduses ilmunud kriitikast”, Carl-Dag Lige “Linnaplaneerimisalane arhitektuurikriitika uuskapitalistlikus Eestis. Viru Keskuse retseptsioon 1996– 2006”, Veljo Sepp “Abstraktsionism kui vastupanuvorm? Lola Liivati elu ja looming ametliku kultuuripoliitika taustal (kuni 1970ndateni)”.
Televisioonis ja Eesti Päevalehe veergudel figureerinud Anne Vetiku töö “Mood totalitaarses riigis: eesti moekunst 1950ndatel” kohta ütleb oponent Eva Näripea, et uurimus on piiritletud “Moealbumi” ilmumisajaga, huvitavaks lisandiks peab ta intervjuud selle vastutava toimetaja Melanie Kaarmaga ning lõnguste kui isehakanud moekunstnike käsitlust.
Lõputöid saab vaadata näitusel EKA galeriis 25. juunini ning Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 30. juunini.
