Zbigniew Herbert. „Valitud luuletused"'

Poola keelest tõlkind Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus. Laiuse, 2008. 316 lk.

Zbigniew Herbert “Valitud luuletused”

Poola keelest tõlkind Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus. Laiuse, 2008. 316 lk.

Lennart Meri on kuskil kirjutanud, et ajalugu on säilinud veel Eestis ja Poolas. See oli vist üks Poolas peetud kõne, mis tahtis öelda, et ajaloo paineid on neis maades veel vägagi vahetult tunda. Zbigniew Herberti luule näib seda kinnitavat. Poola klassiku luuletused haaravad meie tänastesse heitlustesse ka antiikkangelased ja kogu inimkonna ajaloo. Herbert suudab olla karge ja irooniline, kummaliselt vaba sentimentaalsusest ja enesehaletsusest ajaloo ülekohtu ees. Tema eeskujuks võiks olla Thukydides, väejuht Peloponnesose sõjast, kes ei jõudnud kodulinnale õigel ajal appi ja maksis selle eest eluaegse pagulusega. Thukydides ei õigusta ennast tänapäeva kindralite kombel, “Thukydides ütleb üksnes / et tal oli seitse laeva / et oli talv / ja ta purjetas kiiresti” (lk 157). Ajalugu on see koopa sein, millele projitseeruvad meie tänased tragöödiad ja komöödiad.

Herberti luule võiks ehk olla raskepärane, kui poleks tema kuiva huumorit, olgu näiteks Vene tsaaride valitsemiskommete kohta, või siis eneseirooniat, mida kannavad luuletused Pan Cogitost, poeedi alter ego’st. Herberti luule on suur luule, ühtaegu kõiksust haarav ja samas teadlik armunute nuuksumisest “väikeses räpases võõrastemajas / kui tapeet lööb koitma”.

Too nii paks raamat nii suurt luulet on tõlgitud nii väikeses paigas nagu Laiuse, kunagise Poola suurriigi kõige põhjapoolsemas vojevoodkonnas. Seda tegi mees, kes ameti poolest tuletõrjuja, aga on ennast ometi väga heaks tõlkijaks koolitanud ning vahendanud terve raamatukogu poola klassikat.