Lehm kompassiks

Inimene on veiseid pidanud juba tuhandeid aastaid, kuid alles nüüd, kosmose- ja arvutiajastul on päevavalgele tulnud piimaandjate üllatav käitumisjoon: lehmad sätivad end karjamaal eelistatult põhja-lõuna suunas, just nagu kompassinõelgi.

Saksa teadlased analüüsisid 308 maailma lehmakarjast tehtud satelliidifotosid. Abiks oli tuntud arvutitarkvara Google Earth, milles satelliidi- ja aerofotod on virtuaalseks maakeraks kokku monteeritud.

Duisburg-Esseni ülikooli bioloog Hynek Burda järeldab, et lehmad tunnetavad mingil määral Maa magnetvälja jõujooni, nagu seda paistavad suutvat ka rändlinnud, merekilpkonnad ja monarhliblikad.

Ehkki lehmade kommet end teistega paralleelselt paigutada paneb küllap tähele iga karjapoiss, ei ole seni märgatud (igal juhul pole laiemalt teatavaks tehtud), et veiste rööbitumine on vähemalt osaliselt seotud geomagnetismiga.

Burda uurimistöö hõlmas kokku enam kui 8000 looma. Keskmiselt olid lehmade kehad asetunud vaid umbes viie kraadi võrra otsesest põhja-lõuna suunast eemale. Kõrgematel laiuskraadidel, kus nurk geograafilise ja magnetpooluse suuna vahel laiem, pöörduvad lehmad pigem magnet- kui geopooluse poole.

Teadlased oletavad, et koduveiste magnettaju võib olla seotud nende kaugete eellaste orienteerumisvajadusega lagedal rohumaal või paksus metsas.