Pärast läks meeste vahel tõsisemaks arvamusvahetuseks. Jaan arvas, et poleks paha, kui säilitataks sellised oskused nagu heinaniitmine, puulõhkumine ja hobusega poes käimine – sest mine tea, mis kriise elu meile toob. Clarkson kiitis Kaplinski mõtteteravust, öeldes, et hobused on tõesti tänuväärsed elukad, eriti kui neid kasvatatakse liimivabrikute tarbeks.

Kogu see pull oli uni. Kui hommikul ärkasin, oli mõte küps. Korraldame hobuse ja maasturi läbivuskatsed Eesti paksus lumes.

Hobuse leiame Lääne-Virumaalt, Sagadi ja Vihula vahelt Mätta talust. Ta nimi on Ezra. Kui olla täpne, siis Ezra van de Tukker. Tal on lahked sinised silmad, ta on mustavalgekirju nagu merisiga ja jalad on tal karvased nagu põrandapesumopid. Ostetud paar aastat tagasi Hollandist, tõu poolest iiri tinker. Mära. Kümme aastat vana.

Möödasõitjad, kes teda Mätta ratsatalu heinamaal esimest korda koplis näevad, hüppavad kahe jalaga piduri peale, nii et tagumine ots vänderdama hakkab. Nii efektne on Ezra.

Teise võistleja, saunasuuruse maasturi, leiame Tallinnast Peterburi teelt Nissani autokeskusest.

“Mis takistab teil minna sinna, kuhu te soovite?” küsib reklaamtekst Nissani koduleheküljel. Ja annab kohe ka vastuse: “Kindlasti ei ole see Nissan Pathfinder!”

Nissan Pathfinder on auto, mida nähes igal korralikul eesti mehel valgub suunurgast peenike ilanire. Miks on nii, et Araabia Ühendemiraatides sõidab sellisega iga koduperenaine, meil ainult piiratud arv ärimehi.

Maksab vähemalt 500 000 krooni, diislikütust võtab kriipsuke alla 10 ­liitri (kui sõita mäest alla, taganttuules ja vähese gaasiga) või siis 20–30 liitrit (kui vajutada südamest).

Iiri mära Ezra seevastu ei ole mingi eriline jõujurakas. Käib vankri ees ja temaga saab ratsutada. Ta on lahke ja viisakas, kedagi tagumikust ei hammusta, kedagi jalaga ei löö.

Sööb päevas neli kilo kaeru ja üle kümne kilo heina. Kaertega on nii, et kaks tundi enne tööleminekut saab paar kilo. Ja kaks tundi pärast töötegemist saab ülejäänud kaks. Ja siis saab vett ka. 

Ezrale on löödud kapjade alla rauad ja raudade küljes on lumelkäimise krifid. Hobusel kliirensit, s.t kõhu kõrgust maapinnast ei mõõdeta, aga see võib olla 60–70 cm kanti. (Nissan Pathfinderil 23 cm.) Hobusel mõõdetakse kõrgust turjalt (punktist, kus selg ja kael kokku saavad) ja Ezra turjakõrgus on 155 cm.

Perenaine Katrin Järv iseloomustab Ezrat kui püüdlikku ja õrna hingega isiksust, kes ei talu, et teda tagant sunnitakse ega et tema peale häält tõstetakse.

Kui Katrin annaks Ezrale stardikäsklust koleda häälega kurgupõhjast röökides, keeraks Ezra otsa talli poole ja üritus oleks läbi.

Pathfinderil on küljes igasugu vigureid. Kui teil on tunne, et keegi tuli teie auto taha, et salamisi tagatulede vastu põit kortsutada, võite lülitada sisse tagumise käigu. See, mis auto taga toimub, on ekraanil kenasti näha, sest tagavaatekaamera võtab kõik üles.

Ja kui sõidad, siis õpetab auto, millist teed pidi kuskile pääseb. Ta muide läks väga närvi ja kukkus nooli vilgutama, kui sõitsime Mätta tallu mitte Loksa teed pidi, vaid Viitna kaudu.

Mätta talu heinamaal ulatub lumi lühemale mehele munadeni. Hea kolleeg Toomas Vabamäe ütleb, et vabatahtlikult ei sõidaks ta sellise lume sisse ühegi autoga.

Me oleme küll heinamaal, aga samasugune lumelaam katab praegu maad mõne vanamuti õueväravast postkastini või kuuri juurde või bussipeatusesse.

Pole vahet.

Katrin liigutab ohjaharu, ütleb õrna häälega “lähme” ja Ezra lähebki tarmukalt liikvele. Saan kägiseb, hobune puhiseb, aga lumest murrab läbi.

Oleme stardijoonel.

Nüüd on Pathfinderi kord. Toomas Vabamäe, kes on sõitnud ilmselt kõikide olemasolevate automarkidega, on juba enne proovimist veendunud ürituse lootusetuses. Aga paneb oma elukale hääled sisse, keerab karjamaale ja Pathfinder sumab lumes nagu hüljes. Ja siis järjest rohkem nagu buldooser, sest ta lükkab kerge lahtise lume enda ees kõrgeks hunnikuks.

Sõidab mõne meetri ja toss väljas.

“Üks samm edasi, kaks sammu tagasi,” õpetas suur Lenin. Nii toimib ka Vabamäe. Tuleb taganeda, hoogu võtta ja lumehange rammida. Ja jälle ja jälle. Maastur saab küll hobuse kõrvale stardijoonele, aga rohkem pole mõtet rebestada. Võib käigukasti läbi kärsatada.

Teha pole midagi. Kümneaastane mära Ezra ja kaheaastane jõujunn Nissan Pathfinder on kõhuli lumes sama võrdsed partnerid kui panna Mike Tyson Mikk Pahapilliga võidu teivast hüppama. 

Hobuse kliirens on suurem ja see otsustab asja.

Nissan Pathfinderi auks tuleb öelda, et ta müttab lumes tarmukalt. Ma ei kujuta ette, et ükski tänavasõiduks mõeldud auto sellisest lumest läbi läheks. Ja õhtuks jõuaks ta ilmselt ka karjamaa teise serva, aga kuidas käigukast sellele piinale vastu peaks, seda me testima ei hakka.

Teeme mära Ezraga paksus lumes mõned suuremad ringid. Toomas vaatab, tõmbab hinge ja arvab, et Ezra jäljes sõidab ehk raja läbi ka Pathfinder.

Võtab uuesti tuurid üles, aga oh häda. Saani alt läbi käinud lumi on tihke, ei lenda enam nii kergesti auto eest minema. Gaasitab Toomas mis ta gaasitab, aga tihke lumi jääb Pathfinderile kõhu alla ja sõit on lühike. Ei jää muud üle kui võtta labidad ja Pathfinder lumest välja kaevata.

Iiri mära Ezra jälgib konkurendi väljakaevamist heatahtlikul pilgul, jääpurikas nina otsas.

Iiri tinkereid ilmestab muuseas asjaolu, et talveks kasvatavad nad endale vuntsid ja näevad külma ilmaga välja nagu rahvakirjanik Heino Kiik, kes on pikemalt suusasõidult tulnud.

Iiri mära EzraNissan Pathfinder
■ Turjakõrgus 155 cm■ Kaal umbkaudu 750 kg■ Universaal. Sobib nii rakendihobuseks kui ratsasõiduks. Veab talvel metsast puid ja suvel heinu.■ Hind oleneb sellest, kui hästi rääkida. Üle saja tuhande vist siiski ei lähe.■ Mootor 2,5 diisel, 171 hj, keskmise küttekuluga 10,2 l / 100 km■ Tühimass 2181 kg, kandevõime 699 kg, haagise mass kuni 3000 kg.■ Kliirens 233 mm. Lülitatava töörežiimiga nelikvedu (meie kasutasime aeglustiga režiimi).■ Hind alates 508 490 kroonist. Meie katseauto maksis tänu hulgale mugavusvidinatele 750 000 krooni.

PATHFINDER LUMES: No ei saa maastur hobusele järele! (Tiit Blaat)