Toidublogi: Robert Annus

Vanemuise näitleja ja lavastaja Robert Annus (27) käis välja idee lavastada Tartu Uues Teatris muusikal.

Muusikal Gunnar Grapsist. Libreto kirjutas Ivar Põllu (“Ird, K.”), peaosas Juss Haasma. Annuse lavastajakäe all valminud muusikaline viirastus, millest ei puudu tüdrukud, kitarrid, alkohol, indiaanlased, tsiklid jpm, esietendub 27. novembril.

Teater
Viimati sain suure elamuse Endla teatri “Lõppu” nähes. See ääretult sümpaatselt lavastatud tükk oli mängitud täpselt ja suure seesmise põlemisega. “Lõpul” ei olnud lõppu. Üks lõpp nagu oli ja see oli siis, kui näitlejad olid ära kummardanud ja publik hakkas garderoobi suunduma. Kuid siis ilmus põrandale magus üllatus. Oli hea istuda üksi teatrisaalis ning nautida lavastuse lõppu. Soovitan soojalt “Lõpu” lõpp ära oodata.

Raamat
Istun rongis ja minu ümber istuvad paljud noored, kes kõik loevad. Tallinn-Tartu rongis ja bussis näeb juba vähem läpakate-merd, millest kiirgab enamjaolt hollywoodlik, vaatajate emotsioonidele rõhuv toodang. Filmide kättesaadavus internetis on muutnud nad vähem ahvatlevaks ning aus kaup raamat on uus (äraunustatud vana) popp objekt. Ise loen praegu Paramhansa Yogananda “Joogi autobiograafiat”.

Näitus
Pärnu Uue Kunsti muuseumis nägin fotonäitust “Suur süda, tugevad käed – Kihnu ja Manija eakate naiste portreed”. Fotod lummavad oma aususega. Seda vanadusega kaasnevat kehanärbumist saatis saarenaiste kirgas helk silmis. See oli ilus. Tuli meelde vana tarkus – inimene pole kõdunev keha, vaid elav hing.

Muusika
Ülimusikaalne Graps lõi palju muusikat. Enne kui heavy Gunnari oma meelevallale allutas, oli tema looming omanäoline, mitmekesine ning ootamatu. Heavy’le alludes astus ta justkui kiire populaarsuse teele, sest Venemaal läks heavy jubedalt peale. Elu tegi keerdkäigu vastu – Grapsi-fenomeni suretas 90ndate eesti pop. Mõni aasta enne surma suutis ta salvestada väga hea plaadi – “Rajalt maas”. Nüüd on Gunnar aga tegemas teispoolsusest vinget come back’i.