Alar Kilp: Usk ja poliitika

Religiooni roll poliitikas on silmatorkav tegur tänapäeva maailmas.

Samas on teemast raske kinni haarata: ainuüksi viimase paari kuu jooksul on tuntud teadlased kirjutanud palju vastuolulist ning võimatu on isegi öelda, et nad oleksid kirjutanud “sel teemal”, sest see jätaks mulje, nagu oleks teema religioon versus poliitika kuskil olemas. Põhjus on lihtne: teema ise on ebaselge, kokkuleppeliste piirideta ja raskesti defineeritav.

Võiks ju eeldada, et kui kuskil on religioon, leidub ka selle vastaseid. Samas on religioonivastasus veel segasem mõiste kui religioon, kuna religioosne hoiak võib endas näiteks kätkeda nii samasooliste abieluõiguse toetamist (näiteks Rootsi kirik) kui fanaatilist vastuseisu sellele (katoliku kirik Poolas, õigeusu kirik Venemaal, luterlik kirik Lätis). Kuna kumbki rühm vastandub teisele – samasoolisi toetavad usklikud nende vastastele –, siis on mõlemad mingil tasandil religioonivastased.