Kes on see tüdruk? Vaatame järele!
Möödunud suvel panid kaks Tallinna politseinikku hämmastusega tähele, et politseiametis käib keegi tütarlaps tööl luksusliku Mercedesega. Auto omanik hakkas mehi tõsiselt huvitama.
Politseinikud jätsid meelde auto numbri ja istusid oma kabinetis arvuti taha. Pärast mõningast klahviklõbinat ilmusid ekraanile tüdruku pilt ja nimi: Kati Toots.
Politseinikud olid sisenenud KAIRIsse, kriminaalpolitsei salajasse infopanka. KAIRI kaudu on hõlpsasti leitav praktiliselt kõik, mida Eesti riik oma elanike kohta teab. Ühte kohta jooksevad kokku tähtsamad riiklikud andmebaasid: rahvastikuregister, autoregister, karistusregister, kodakondus- ja migratsiooniameti teave.
Uudishimulik politseinik ei arvestanud aga ühe pisiasjaga. Igast KAIRIsse tehtud päringust jääb maha märge andmebaasi serveris. Too asub keskkriminaalpolitseis.
Ning preili Tootsi isikuandmeid piilunud politseinikud jäid vahele. Kuidas see juhtus, sellest eelistab ülemkomissar Rait Kivimets vaikida. Just tema juhitav politseiameti politseikontrollitalitus hakkas asja uurima.
Piilujaid jäi vahele üle Eesti
Ja nagu sageli ette tuleb, kasvas juhtum üha suuremaks ja suuremaks. Ootamatult selgus, et KAIRIs on lustinud pikema aja jooksul terve hulk politseinikke.
Kivimetsa kinnitusel tundis politseikontroll mullu huvi 40-50 isiku kohta, keda kahtlustati andmebaaside vales kasutamises. Neid oli üle Eesti: Tallinnas ja Tartus, Pärnus ja Narvas, Raplas ja Valgas.
"Enamasti on vaadatud naabrinaist või pruuti," iseloomustab kolleegide tempe keskkriminaalpolitsei juht Lauri Tabur.
Päevavalgele kerkis pentsikuid fakte. Peale Jaan Tootsile kalli Kati oli huvi tuntud ka teiste politseiameti noorte naistöötajate vastu.
Mõned politseinikud eelistasid surfata aga hoopis oma ülemuste, sealhulgas peadirektor Robert Antropovi andmetes.
Uudishimutsejate hulgas oli nii konstaableid kui ka kriminaalpolitseinikke. Eriti viimased suutsid ühe või teise kodaniku andmete kiikamist üsnagi loominguliselt põhjendada.
Klaperjaht käib edasi
Lõpuks jäi politseikontrolli püünisesse ligikaudu 20 politseinikku. Kõigi nende suhtes algatas politseiamet distsiplinaarasja.
Kivimetsa väitel ei saanud ükski politseinik karistada. Esiteks olid tuvastatud süüteod väikesed. Teiseks olid need tihtilugu aegunud - juhtunud rohkem kui kuus kuud tagasi.
Küll saatis politseiülem Antropov politseiprefektidele laiali märgukirjad, kus ta patuste nimed üles luges. Mida prefektid vahele jäänud alluvatega ette võtsid?
"Need politseinikud jäävad suurendatud tähelepanu alla," teatab Kivimets. Nii kergelt ei pruugi pääseda aga need kümmekond politseitöötajat, kes on sattunud samal põhjusel sisekontrolli luubi alla tänavu.
Näiteks Põhja prefektuur on karistanud sel aastal juba kahte politseinikku noomitusega. Pressiesindaja Madis Tilga teatel tegid mõlemad päringuid "töösse mitte puutuvate inimeste kohta".
KAIRI kuritarvitamise tõttu on algatatud ka üks kriminaalasi. Seoses teema delikaatsusega keeldub uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Kristel Eliste igasugustest kommentaaridest.
Kas jälle kahtlustatakse kedagi salajase politseiinfo müümises pätile? Alles läinud nädalal määras kohus ühele Eliste "kliendile" selle eest 1,5 aastat vanglat tingimisi. Süüdistatav oli endine Tallinna kriminaalpolitseinik, kes võttis ühelt tagaotsitavalt saladuse avaldamise eest 1000 krooni!
Kripo juht Tabur peab KAIRI kaitstust siiski heaks, isegi internetipankadest tõhusamaks. "Varem kontrolliti andmebaasi kasutamist vaid konkreetsete vihjete peale. 2004. aasta keskpaigast tegeleb Kripo sellega süstemaatiliselt."
KAIRI kasutajad on jagatud vastavalt tööülesannetele ning teadmisvajadusele viide turvakategooriasse A-st E-ni. Kõrgeima salastatusega politsei operatiivinfot kurikaelte omavahelistest suhetest pääsevad lugema ja juurde kirjutama vaid väljavalitud.
Seni tuvastatud infolekked on enamasti seotud kas kellegi sünniaja või koduse aadressi vaatamisega. Kõrgema salastatuse tasemega info lekitajate vangimineku eest hoolitseksid keskkriminaalpolitseinikud Taburi sõnul juba ise.
KAIRI kaitseb ennast ka ise. Süsteem annab häiret, kui sinna sisenetakse ühe ja sama salasõnaga mitmest arvutist korraga. Samuti annab see teada igast ebaõnnestunud sisenemiskatsest. Turvanõkse on teisigi, kuid neist Tabur ei räägi.
KAIRIs hullavate võmmide püüdmine tundub olevat vähemalt sama keeruline kui eliitkoolide sisseastumiskatsed. Päevas tehakse seal 100 000 klikki. Kokku on andmebaasile ligipääs 3000 politseinikul.
Peagi sünnib superandmebaas
Kuid see on alles algus. Lähematel aastatel kavatseb riik luua õiguskaitse infosüsteemi ÕKIS. Peale politseinike hakkavad seda kasutama ka prokurörid ja tolliametnikud. Üliandmebaasis peaks liikuma kogu teave kriminaalmenetlusest, sealhulgas elektroonilised kohtutoimikud.
Võib vaid ette kujutada, millist uudishimu nii võimsa infopanga sisu äratab. Politseiameti arenguosakonna direktor Priit Männik ütleb ÕKISele mõeldes otse välja: "Turvalisus on väga suur probleem."
