Natsism tõstab Venemaal pead
Mullu 24. detsembril, kui lääs tähistas jõululaupäeva, tapeti Peterburis Kameruni kodanik. Kallaletungi ohvriks langesid ka temaga kaasas olnud sõbrad – üks Namiibiast, teine Kenyast. Nemad jäid õnneks ellu.
20. detsembril tungiti Moskvas kallale Brasiilia kodanikule, 15. detsembril tapeti Peterburis poolenisti Aserbaidžaani päritolu koolipoiss, 11. detsembril pussitati Kurskis Süüria kodanikku, 3. detsembril langes kallaletungi ohvriks Tadžiki päritolu moskvalane. See on üksnes möödunud aasta viimase kuu skoor.
Kui uskuda mitteametlikke andmeid, toimus mullu ainuüksi Peterburis 800 vahejuhtumit, kus kannatanuks jäi võõramaalane või inimene, kes polnud välimuselt slaavlase moodi.
Sestap pole ime, et Peterburi, mida on hellitavalt nimetatud Venemaa teiseks pealinnaks, Põhjala Veneetsiaks ja ka kriminaalseks pealinnaks, on viimaste aastatega pälvinud veel ühe nime – natsismi ja ekstremismi pealinn.
Nagu märgib Vene ajakirjandus, järgivad linnas pikemalt peatuvad, õppivad või töötavad võõramaalased juba mõnda aega mitteametlikku ellujäämiskoodeksit: soovitatav ei ole õhtusel ajal käia linnas üksi, kaasas kanda hinnalisi asju ega suuremat rahasummat.
Tähelepanuväärse korrapärasusega langevad võõramaalased vägivalla ohvriks ka provintsilinnades – Voronežis, Doni-äärses Rostovis ja Nižni- Novgorodis.
On üsna tavapärane, et kallaletungi sooritab suurem rühm noorukeid, kes rünnates tihtipeale ei varjagi oma ultraparempoolseid vaateid, natsilembust ja äärmist viha võõraste suhtes.
Juba suvel märkis Vene meedia, et äärmuslased on kuulutanud välistudengitele sõja.
Saksa ajaleht Tageszeitung, kes võttis teema üles siis, kui novembris tapeti Voronežis Peruu päritolu tudeng, märkis koguni: "Venemaal on võõramaalaste tagakiusamisest saanud rahvuslik spordiala."
Veider on aga, et kuni viimase ajani ignoreerisid õiguskaitseorganid ning võimukandjad probleemi tõsidust.
Tihtipeale tõlgendavad kohalikud uurimisasutused kallaletunge võõramaalastele osana tavapärasest tänavakuritegevusest, ei enam.
Et Venemaal tõstab pead siiski vägagi jõuline paremäärmuslus, ilmnes vahest kõige selgemalt 4. novembril, mil Venemaal tähistati rahvusliku ühtsuse päeva ning läbi Moskva kesklinna marssis umbes kahetuhandepealine paremäärmuslaste kolonn. Ühemõtteliselt slaavlaste ülimuslikkust rõhutavate loosungite ja natsisümboolikaga varustatud seltskond ei varjanud oma soove: "Venemaa venelastele!"
