Jürgen Ligi: riigikaitsesse on planeeritud õhku
Tapa Väljaõppekeskusesse suunatud 228 kutsealuse kvaliteet oli kaitseväe spetsialistide hinnangul madal. Kas kaitseväel on liiga kõrged nõudmised?
See pole mingi tänavune uudis. Poiste kehaline ja vaimne seisund on nõrgavõitu, põhjuseks eluviisid ja väärtushinnangud. Eluviiside puhul algab asi ikka kodust ja koolist ning sõjavägi või KRA ei saa siin süüdi olla. Üksikud tervisehädad on tihti ka halb õnn. Aga nõudmised on kindlasti ebamõistlikud näiteks karistatuse suhtes väärteguse eest. Liiklustrahv ei saa kaitseväest vabastada.
Kas üleminekul kutselisele sõjaväele on Teie hinnangul tagatud nõutud kvaliteediga meeste piisav juurdevool kutselisse sõjaväkke, eeldusel, et samade meeste värbamiseks tekib konkurents turvafirmadega, politseiga, päästeteenistustega?
Eesti puhul pole ühegi ameti jaoks inimesi piisavalt, piisavalt häid ammugi mitte. Ja ammugi mitte piisavaks sõjaliseks enesekaitseks. Kõik valdkonnad konkureerivad, ja kaitsevägi teeb seda praegugi. Ikka töö-ja elutingimuste ning palgaga.
Meie riigikaitsesse on paraku alati püütud planeerida õhku. Investeeringuid on taotletud kordades üle rahalise katte ning hindu on paberil kunstlikult madaldatud. Kord on tahetud 100 000, siis 60 000, veel 2001 aastal 30 000 meest.
Vaadake statistikat ja jätke mult küsimata, kas kehtiv plaan 16 000 jääb igaveseks. Ma pean sellest lähtuma, kuid saan vaid tunnistada, et vanaviisi jätkates pole see 5-6 aastaga tõenäoliselt täidetav. Ja mitte ajateenijate arv ei ole siin otsustav. Kuid meie julgeolekuvajadustest, mitte kompromissidest lähtuv kaitsevägi ei peagi olema unistuste suurune, vaid kvaliteetne ja NATO koostööks võimeline.
Kas tuleks kõne alla kutselisse sõjaväkke värvatavatele meestele esitatavate nõuete pehmendamine? Kui, siis milliste (näiteks: tervis, riigikeele oskus, Eesti kodakondsuse olemasolu)?
